Wednesday, April 19, 2006

mõtisklused

inimesed on võimelised oma olemusega üllatama. või siis vastupidi, et ma olen võimeline üllatuma inimeste olemuse üle.

näiteks, kui keegi räägib mingist bussijuhist, keda ta nägi. et nii tüüpiline bussijuht oli. kannab nahkvesti, kuulab elmarit, juhib bussi ja toriseb, kui tal sajalisest tagasi anda ei ole. bussijaamas tuleb bussist välja, kõnnib ümber bussi, suitsetab marbsi ja kolgib saapaninaga bussi kumme. ha-haa. naljakas. mõni inimene on ikka nii tüüpiline. nagu joonistatud. nagu koomiksist või odavast komöödiasarjast.
aga kui keegi räägib bussijuhist, kes juhib bussi ja toriseb sajaliste peale aga lisaks sellele lööb murcale külge, on see kah üllatav ja naljakas natuke. mitte, et ta kobe bussijuht poleks olnud, aga way too old. ja üldse. ta on ju ometi bussijuht. ja mind kui reisijat ei huvita, kui väga talle meeldivad rõngastatud tütarlapsed.

siis on veel tüüpilised üksteisele vastukäivad laused olemas:
"ah, mis temast ikka rääkida, ta ongi selline imelik"
"ma ei viitsi tast rääkida, ta on nii tavaline ja igav"

kui nüüd juba otsekõnet siin harrastada, tooksin välja dialoogi, mis leidis aset laial tänaval. seal seisid 2 noormeest. lihtsad, tavalised noormehed. selgete pilkudega ja puhaste riietega.
poisid: "vabandage, ega te siin lendhiiri ei ole näinud?"
murca: "misasju? "
p: "lendhiiri noh, meil läks kaks tükki kaduma"
m: "ee... lendhiired? ei. sorry, täiesti tundmatu mõiste minu jaoks"
p: "lendhiired on noh, sellised hiired, kes lendavad."
m: "hiired ei lenda"
p: "lendhiired lendavad. meil 2 tükki lendas ära. sellised valged."
m: "ahah. ok. lendhiired. mhmh. jajah. noh, kui ma näen, siis... heaküll. lendhiired" (<- naerata ja nooguta strateegia)
p: "suur tänu. kui näete, siis öelge neile edasi, et me siin ootame."
m: "jah, küll ma ütlen. lendhiired jah. valged. no kui ma neid näen, eks ma siis ikka ütlen."
p: "aitäh"

No comments:

Post a Comment