Ühes raamatus, mille autorit ma ei mäleta, sest lugesin seda nii ammu, soovitas autor sellist asja: Parim aeg oma elu muutmiseks on praegune hetk. Selle mõte on selles, et igast muudatustega tuleks algust teha siis, kui sellekohane mõte tekib. Sest kui lükata kõik muudatused järgmisele nädalale, esimesele jaanuarile või päevale pärast seda tähtsat asja, jäävadki kõik muudatused tegemata. Praegusest hetkest alates hakkan ma korralikumalt kirjutama. Mis tähendab suurtähti lause alguses. Ja võib-olla ka seda, et laused hakkavad olema vähem keerulised ja vähem slängi kah muidugi. Ma küll ei väida, et see muudatus ja "uus stiil" kogu mu elu lõpuni kõiki mu kirjatöid saatma jääb. Mida vähem lubadusi, seda vähem pettumusi.
Pöördusin Konsumi toidupoes turvamehe poole: "Kuule, sa oled turva, onju? Ma tahaks viina osta, aga alkoletis ei ole müüjat. Äkki lähed ja otsid mõne?" Läks. Otsis. Tegelikult ei sõltu toidupoe turvamehe funktsionalasus üldsegi sellest, kui üllatunud näoga ta on. Viina oli mul eriti kange palavikualandamis-küünlade asenduseks vaja. Sellega on siuke trikk, et ühendad kuidagi viina, vee ja palavikus väikelapse ja siis saad asemele ilma palavikuta väikelapse. Pidavat mõjuma. Naised saunas rääkisid, noh.
Veetsin täna tegusa tunnikese püüdes anime manga stiilis tibisid joonistada. Üks järjekordne muudatuste tegemise asi. Mingil müstilisel põhjusel leidsin, et ma tahan osata ilusaid paljaid tibisid joonistada. Nüüd ma siis joonistan. Nad kipuvad väga zombilikud ja liikumatud tulema, aga ma täitsa arenen sellle koha pealt. Harjutamise asi.
Üks haiglane asi. Kõnnid mööda suvalisest poest, kus müüakse riideid ja vaateaknal on plastmassist mannekeenid. Nende tissidega on mingi jama. Ma ei ole kunagi näinud, et mõnel päris-inimesel oleksid 3 cm-pikkused rinnanibud. Aga miks on siis nendel plastmassist käkkidel sellised? Nad on ju sinna klaasi taha pandud, demonstreerimaks, millised näevad riided välja, kui seal inimene sees on. Või näitavad nad meile, missugused peaksid olema inimesed, kes neid riideid kannavad? See oleks juba natuke veider, kui sellised nibud tänaval vastu kõnniksid.
(Lubadus iseendale: nibuteemade limiit selleks kuuks ületatud.)
Ma teen ühte programmi. See saab olema siuke, et selle kasutaja annab oma sünniaja ja nime. Vastu saab eriti hästi täppi minevad kirjeldused oma saatuse, tuleviku ja iseloomuomaduste kohta. Selle "teaduse", mis sellistest andmetest ennustusi kokku paneb on numeroloogia. Ma arvan, et natuke tobe. Mis kuramuse põhjusel peaks minu saatust mõjutama ajavahe minu sünni ja kristuse sünni vahel? Hoolimata oma tohutust uskumatusest selle teema suhtes, teen ma seda asja hoolikalt ja hingega. Sest ma tahan koolis käimist ka järgmisel aastal jätkata. Huvitav, kui ma oma tööd kunagi esitledes hoolega-hoolega selle ennustuse paikapidavusest vatran ja eriti müstiliselt šokeerivaid näiteid toon, kas keegi saab aru mu jutu taga olevast irvest? Niiguinii ei saa. Kipub olema, et selleks, et inimesed naljale pihta saaksid, tuleb kellelegi jalg ette panna või pirukas näkku visata. Ahah, õige jah "su ema on paks" mõjub kah tavaliselt.
Alati tahan ma siia lõppu kirjutada mingi eriti tähtsusetu lühikese lausekese. Või mitu. Justkui kokkuvõtteks. Aga alati ei tule. Sitt lugu.
Pöördusin Konsumi toidupoes turvamehe poole: "Kuule, sa oled turva, onju? Ma tahaks viina osta, aga alkoletis ei ole müüjat. Äkki lähed ja otsid mõne?" Läks. Otsis. Tegelikult ei sõltu toidupoe turvamehe funktsionalasus üldsegi sellest, kui üllatunud näoga ta on. Viina oli mul eriti kange palavikualandamis-küünlade asenduseks vaja. Sellega on siuke trikk, et ühendad kuidagi viina, vee ja palavikus väikelapse ja siis saad asemele ilma palavikuta väikelapse. Pidavat mõjuma. Naised saunas rääkisid, noh.
Veetsin täna tegusa tunnikese püüdes anime manga stiilis tibisid joonistada. Üks järjekordne muudatuste tegemise asi. Mingil müstilisel põhjusel leidsin, et ma tahan osata ilusaid paljaid tibisid joonistada. Nüüd ma siis joonistan. Nad kipuvad väga zombilikud ja liikumatud tulema, aga ma täitsa arenen sellle koha pealt. Harjutamise asi.
Üks haiglane asi. Kõnnid mööda suvalisest poest, kus müüakse riideid ja vaateaknal on plastmassist mannekeenid. Nende tissidega on mingi jama. Ma ei ole kunagi näinud, et mõnel päris-inimesel oleksid 3 cm-pikkused rinnanibud. Aga miks on siis nendel plastmassist käkkidel sellised? Nad on ju sinna klaasi taha pandud, demonstreerimaks, millised näevad riided välja, kui seal inimene sees on. Või näitavad nad meile, missugused peaksid olema inimesed, kes neid riideid kannavad? See oleks juba natuke veider, kui sellised nibud tänaval vastu kõnniksid.
(Lubadus iseendale: nibuteemade limiit selleks kuuks ületatud.)
Ma teen ühte programmi. See saab olema siuke, et selle kasutaja annab oma sünniaja ja nime. Vastu saab eriti hästi täppi minevad kirjeldused oma saatuse, tuleviku ja iseloomuomaduste kohta. Selle "teaduse", mis sellistest andmetest ennustusi kokku paneb on numeroloogia. Ma arvan, et natuke tobe. Mis kuramuse põhjusel peaks minu saatust mõjutama ajavahe minu sünni ja kristuse sünni vahel? Hoolimata oma tohutust uskumatusest selle teema suhtes, teen ma seda asja hoolikalt ja hingega. Sest ma tahan koolis käimist ka järgmisel aastal jätkata. Huvitav, kui ma oma tööd kunagi esitledes hoolega-hoolega selle ennustuse paikapidavusest vatran ja eriti müstiliselt šokeerivaid näiteid toon, kas keegi saab aru mu jutu taga olevast irvest? Niiguinii ei saa. Kipub olema, et selleks, et inimesed naljale pihta saaksid, tuleb kellelegi jalg ette panna või pirukas näkku visata. Ahah, õige jah "su ema on paks" mõjub kah tavaliselt.
Alati tahan ma siia lõppu kirjutada mingi eriti tähtsusetu lühikese lausekese. Või mitu. Justkui kokkuvõtteks. Aga alati ei tule. Sitt lugu.
Comments
Post a Comment