"So the man was left by himself, incomplete and all alone."
see on filmist Edward Scissorhands. hea film, mulle meeldib. nagu muinasjutt ilma õnneliku lõputa.
tead, kust tuleb mõiste meeleheitel koduperenaine? nojah, sellest seebikast. aga tegelikult on sellised inimesed olemas. ma hakkan kah vaikselt selleks muutuma. inimeseks, kelle päeva tippsündmus on põhja kõrbenud piim. ma istun kogu aeg kodus. millegipärast kujutan ette, et siis teen ma rohkem koolitööd kui ma näiteks pirogovis passides teeksin. kodus passimine ei ole tervislik. my mind goes to dark places. mitte ükski öine jalutuskäik surnuaias, pikem periood black metali kuulamist või muu twisted käitumine ei tee mind rohkem hullumeelseks, kui koduperenaiseks olemine. vaikselt hakkab välja arenema kontrollimatu vajadus noorte jututubades läbustada, on tekkinud paranoilised armukadedushood, kaubamaja reklaamplakatitel on hämmastavalt palju seksi, ma ostsin selle varrega asja, mis peegleid puhastab... ja vältimaks igavust tõmban ma endale sitta kaela. uurin/arutlen, kes mulle kui palju on valetanud, mind petnud, taga rääkinud. uhh, kole-kole. saitahateada.
esimene samm probleemist vabanemaks on selle tunnistamine. seega päris lootusetu ei ole.
kui sa saad pihta komplimendiga inimeselt, kes muidu väga inimvaenuliku ja ninnu-nännu-vastase mulje on jätnud... it makes you wonder
ja tegelikult juhtub mul ainult hooti, et kogu mu jutt sisaldab rohkelt võõrkeelseid vahemärkusi. huvitav, mis selle põhjuseks veel olla võib?
see on filmist Edward Scissorhands. hea film, mulle meeldib. nagu muinasjutt ilma õnneliku lõputa.
tead, kust tuleb mõiste meeleheitel koduperenaine? nojah, sellest seebikast. aga tegelikult on sellised inimesed olemas. ma hakkan kah vaikselt selleks muutuma. inimeseks, kelle päeva tippsündmus on põhja kõrbenud piim. ma istun kogu aeg kodus. millegipärast kujutan ette, et siis teen ma rohkem koolitööd kui ma näiteks pirogovis passides teeksin. kodus passimine ei ole tervislik. my mind goes to dark places. mitte ükski öine jalutuskäik surnuaias, pikem periood black metali kuulamist või muu twisted käitumine ei tee mind rohkem hullumeelseks, kui koduperenaiseks olemine. vaikselt hakkab välja arenema kontrollimatu vajadus noorte jututubades läbustada, on tekkinud paranoilised armukadedushood, kaubamaja reklaamplakatitel on hämmastavalt palju seksi, ma ostsin selle varrega asja, mis peegleid puhastab... ja vältimaks igavust tõmban ma endale sitta kaela. uurin/arutlen, kes mulle kui palju on valetanud, mind petnud, taga rääkinud. uhh, kole-kole. saitahateada.
esimene samm probleemist vabanemaks on selle tunnistamine. seega päris lootusetu ei ole.
kui sa saad pihta komplimendiga inimeselt, kes muidu väga inimvaenuliku ja ninnu-nännu-vastase mulje on jätnud... it makes you wonder
ja tegelikult juhtub mul ainult hooti, et kogu mu jutt sisaldab rohkelt võõrkeelseid vahemärkusi. huvitav, mis selle põhjuseks veel olla võib?
Comments
Post a Comment