koolipäev

hommikul kell 8 oli algebra loeng. nad sugugi ei koonerda selle koha pealt, kui palju matemaatikutel peab olema tegemist algebraga. eriti veel sellisel öisel ajal nagu kell 8. dekanaat ei usu, et mul laps on ja tahab sünnitunnistust. lisaks ähvardab mult õppimise eest veel pappi kah küsima hakata, kui ma oma punktide pärast piisavalt palju ja innukalt ei võimle. viimane loeng oli nii igav, et ma joonistasin kogemata oma kirjutise peale michael jacksoni näo. koos mustade lokisalkudega. michael jackson on armas. võinoh, oli. kunagi. õppejõud oli natuke pingviini moodi. ümaramat sorti pingviini. nüüd tuleb viimane praks ja siis ma lähen iviga kartulisalatit tegema. teadmis on nõme? riik ei maksa toitjakaotuspensioni, kui koolis ei käi. kas mu toitja on sellest siis vähem kaotatud, kui ma akadeemilisel olen? lollid. sirla tegi mulle laheda t-särgi. tekstiga mudugi. ta on selle koha pealt päris osav.

tähelepanek. koolis on ilusad poisid. pidudel on ilusad tüdrukud. mis värk sellega on?

mingi kriitilise piiri ületamise mõte tuli. kriitiline piir on mingi koht mingis protsessis, kus toimuvad muudatused. enne kui uue asjaga ära harjud, on imelik natuke. näiteks uute sõpradega. alguses nad mudugi meeldivad. aga natsa aja pärast saad nende kohta igast asju ju teada. nendest kõigist asjadest täiesti ära ehmununa võivad need uued sõbrad äkki vastikuks või tüütuks muutuda. niiet neid esialgseid häid külgi enam ei paistagi ja see algne pealiskaudne pilt neist laguneb ära. aga siis, kui sellest üle saad, on kõik jälle okidokisti. lepid nende veidrustega ja naudid nende häid omadusi. võisiis näiteks september. nii kohutav ja raske on logelemiselt üle minna tegutsemisele. koheüldse ei viitsiks. aga kui ära kannatad selle alguse-kohutavuse, siis läheb edasi juba palju lissamalt. ületad selle kriitilise piiri. sealtsamast tulevad kevadväsimus ja sügismasendus. ma arvan. kodust ära olemisega kah vist nii, et ühel hetkel, nonäiteks 3 nädalat pärast ära tulemist, võib tulla mingi ullumeelne igatsus. aga kui ei anna igatsusele järele või lissalt ei saa koju minna, siis läheb üle. ja on selles kauges kohas kah hea ja mõnus ja kõik värgid.

sõna, mis iseloomustab sugulise läbikäimiseta romantilist suhet või seisundit- keppimatus. on jah naljakas.

tänase päeva läbivaks mõtteks on saanud siiski "lõpetame ehk täna varem ära..." sellega seoses on mul pooletunniste loenguvahede asemel 45-sed. seos eelmise definitsiooniga puudub.

mõned inimesed on nii nõmedad, et nad on juba peaaegu lahedad. mõnikord on mõne inimese veidrused ja kiiksud lausa vastupandamatud. kohe kisub mingite friikide poole. a võibolla olen ma lissalt liiga palju johnny deppiga filme näinud.

ma olen kahtlustav. ma ei usu, et on võimalik kogu aeg olla lootusetult juua täis ja kõiki oma õhtuid ainult oma pildi tasku joomisega sisustada. Ja samal ajal pidada grammatiliselt korrektset ja loetavat bloogi. Ja lisaks veel leida aega töölkäimiseks, et teenida raha tasumaks püsiühenduse ja suurte koguste alko eest. ma arvan, et inimvõimetel on piirid. ja mingil masohhistlikul põhjusel meeldib mulle mõnikord mõelda, et inimesed valetavad mulle.
nad kõik.

kui ühendada ühte inimesse järgnevad omadused: uudishimu, lobisemisvajadus, palju sõpru, siis on tulemuseks vastik klatšimoor. aga kui talle veel anda oma isiklik mõttemaailm ja oma seisukohad, võib juhtuda, et ta suudab oma lobisemisvajaduse oma paljude sõprade peal ära rahuldada ka ilma mõttetuid uudiseid edastamata.




salomee- olukord seltskonna või sõprusringi suhetes, kus tagarääkimised, eelarvamused ja ületähtsustamised on viinud üleüldise ebaõnne ja selle väljendamiseni. pärineb ühe kindla ladina-ameerika seebiooperi nimest.

Comments