see või? ei, punane.

ma mõtlen vahepeal, et nõme on ju. kogu see värk. kõik võiks palju palju lihtsam olla. aga näädsa, oopis nõme on. ma olen pealegi veel liiga laisk, et ennast erinevat sorti sita seest välja rabeleda. peaks ennast kokku võtma ja tubliks hakkama. siis oleks vist natuke vähem nõme. või läheks oopis hispaaniasse hipiks ära.

mulle meeldivad liiklusummikud. ma vaatan neid inimesi kõrvalt ja naeran. sest mõtle natuke. terve kari inimesi võtavad endale suure plekkkarbi ümber ja siis on ärritunud, et sellega teistest plekkkarpidest mööda ei mahu. ei pea olema füüsikageenius või eriline ruumalaarvutuste fänn, et aru saada kui palju vähem võtab üks inimene ruumi ilma autota. mudugi saan ma aru sellest arutluskäigust, mis eelneb auto ostmisele. ikka on vaja vahel pere ja sõpradega kaugele sõita. igast kodinaid vedada ja mingeid esivanemaid vaatamas käia. aga kui see auto ostnu töölt koju läheb, siis ta ju ei võta kogu perekonda ja muid pudulojuseid autosse. siis ta on uhkes üksinuses oma hiiglaslikus plekkkarbis. vihane, et ta ei mahu ja ei jõua. väga tobenaljakas.

kõik teavad kõiki. kõik inimesed, keda sa kohtad, on varem kohtunud mõne sinu tuttavaga. kõik, mida sa oled öelnud või teinud võib vabalt olla ringlemas inimeste vahel, keda sa kordagi kohanud ei ole.