Thursday, November 30, 2006

arva ära..

jah, mul on igav. jälle.
esiteks. ma tean, et mitu korda päevas ilmuvaid igavusesünnitisi on igav lugeda.
teiseks. eee. teist tegelt ei ole. lissalt, kui sa paned ühe lause ette, et esiteks, siis see omab nagu natuke rohkem tähtsust või midagi. sama kindlalt mõjub ka lause lõppu lisatud "või midagi". siis omab lause jällegi vähem tähtsust. kui lõppu lisada "raisk", siis oleks nagu vihasem või tõsisem lause olnud. "nagu"-de lisamine teeb kah vist nagu midagi.

maitea, kas keegi on märganud, et ma olen üritanud siin blogis otseselt inimeste kohta mitte pahasti kirjutada. noh, sest kõigile meeldimine on ju see kõige tähtsam. aganüüd. siin on üks naine. ta läheb vist homme ära. ta on nii nõme. nu ma saan aru, et oma vaimupuudega lapsega tuleb rääkida. aga kas siis on vaja nii kõvasti kogu söögiaja lolli juttu pläkutada? kaad tämmit! tsiteerides: "ma ei tea, kuidas sellega on. siin on sai ja vahvel. sa võid võtta saia või vahvlit, mis sulle endale meeldib. vali ise. sai ja vahvel on siin valida. kui sulle vahvel rohkem meeldib võta vahvel. sai ja vahvel ongi ainult. saad valida, mida sa tahad."


nüüd läkski mõte ära. üks laps istus mu seljataha. nad on siin selle asja kavalasti sättinud. just avutitooli taga on kaks tugitooli, niiet, kui ootad, kuni sind arvutitaha lastakse, saad üle teise õla ekraani põrnitseda ja ennast üleinformeerida. on jah nõme natuke.

No comments:

Post a Comment