Monday, November 13, 2006

I'm staying in my pajamas all day and you can't stop me

on lausa hämmastav, kui palju kasulikku ma suudan ühe päeva jooksul korda saata ja kui palju päevi võin ma mööda saata absoluutselt mitte midagi tehes.

täna ma lähen korralikult trenni. nädal on vahele jäänud ja ma juba tunnen end lõtvumas. lisaks, nagu praegu just selgus, lähen ma joalate juurde kasulikuks osutuma. kui nüüd kogusellele asjale distantsilt läheneda, võiks kunagi mõnele võõrale raha omavale inimesele väita, et olen tegelenud aastaid vabatahtliku tööga.

ärritumine on nõme. mulle ei meeldi ärrituda, aga ma ikka kipun vahepeal. eriti nõme on ärrituda tühiste asjade peale. eile ma ärritusin ülikooli raamatukogu peale. see on peaaegu isegi naljakas. kudas sa ärritud mingi sellise asja peale. paar päeva tagasi sain ma oma parema kinda peale kurjaks, et ta on voltis otsast ja tuul puhub sisse. siis ma võtsin kindad üldse käest ära ja kõndisin kurja näoga koju. nagu eriti tobe ju.

kogu aeg oli see dialoog, et küsi talt msnis ja mina vastan, et mul ei ole teda seal. sest mul on msnis üldse mingi 25 inimest äkki kokku. siis ma lisasin orkuti järgi neid täna. nüüd on üle 50. jei.

sirla võiks tagasi tulla. ja tiit kah. ja üldse.

miki on nii hea. ta tuli minu juurde tikksae ja trelliga ja nüüd on kõik ilus ja hea. riiuild ja väikene kirjutslaud ja puha. riiulid on üldse hästi biig diil, kui on palju asju ja palju inimesi ja mõned üksikud ruutmeetrid ainult.

siuke lugu oli, et mereröövel jutustab mingile tüübile kõrtsis, kuda ta puujala ja silmaklapi ja konkskäe sai. jalaga oli mingi õnnetus, käsi läks võitluses ja silmast jäi ilma, kui kajakas silma sittus. "kas siis kajaka sitt on nii hull asi?" - "ei ole. see oli lihtsalt mul esimene päev konksuga."

on anekdoote, mida võib väikelaste kuuldes rääkida ja neid, mida ei tohi. millegipärast kipub olema, et nende lastesõbralike naljade peale naerdakse poole vähem.

No comments:

Post a Comment