eile sai poole öö pealt tehtud otsus minna lõunakasse lolle vaatama. ossa kurat, kui palju neid seal oli! kohe igal pool. iseäranis peldikujärjekorras ja elektroonikapoodides. väga väsitav ettevõtmine. ma enam nii ei tee.
erinevus kõlarite omamisel ja kõlarite mitte omamisel on see, et ühel juhul on kuuldavus kõvasti parem. juba muusikat kuulates. kõik need madalad bassid ja väiksed meloodiajupikesed ja puha. kohe palju parem on. muidugi on mul läpakal kah mõned augud sees, millest mõnikord on ka heli tulnud, aga mitte oluliselt.
ükskord kui ma öösel kuskilt koju kõndisin, mõtlesin välja ilusa lookese nende veidrate crushide kohta, mis mul vahepeal esinevad. kui ma veits väiksem olin, kippusin ette kujutama, et sellel on mingit pistmist armumisega. võinoh, sõnade tähendus on muidugi kokkuleppeline, seda võib ka nii nimetada, aga see ei kattu enamiku inimeste arusaamaga armumisest. see käib nii. ühel hetkel käib klõps ja üks inimene hakkab mulle meeldima. täiskomplekt: ma meeldib tema lähedus, ma kuulan teda, tahan temaga vestelda, mõtlen ta sõnade üle järele, olen meelitatud tema tähelepanust, huvitun temaga seostuvatest üksikasjadest jne. mõnel juhul on sellel õigeväikene erootiline varjund juures, enamasti mitte. ja siis umbes paari nädala pärast läheb kõik üle. objektiivne pilt tuleb tagasi ette ja ongi. nii poisid kui tüdrukud, lähedased tuttavad, poolvõõrad, sama inimene mitu korda. valimatult. mitte midagi räpast või ebaeetilist. lihtsalt korraks tuleb kevad peale, sädelev, põksumapanev, ilus. ja siis läheb vaikselt minema. ma ikkagi arvan, et natuke imelik ja püüan hetkeseisu enda teada hoida.
ei taha teksadega käia. tahan seelikut.
erinevus kõlarite omamisel ja kõlarite mitte omamisel on see, et ühel juhul on kuuldavus kõvasti parem. juba muusikat kuulates. kõik need madalad bassid ja väiksed meloodiajupikesed ja puha. kohe palju parem on. muidugi on mul läpakal kah mõned augud sees, millest mõnikord on ka heli tulnud, aga mitte oluliselt.
ükskord kui ma öösel kuskilt koju kõndisin, mõtlesin välja ilusa lookese nende veidrate crushide kohta, mis mul vahepeal esinevad. kui ma veits väiksem olin, kippusin ette kujutama, et sellel on mingit pistmist armumisega. võinoh, sõnade tähendus on muidugi kokkuleppeline, seda võib ka nii nimetada, aga see ei kattu enamiku inimeste arusaamaga armumisest. see käib nii. ühel hetkel käib klõps ja üks inimene hakkab mulle meeldima. täiskomplekt: ma meeldib tema lähedus, ma kuulan teda, tahan temaga vestelda, mõtlen ta sõnade üle järele, olen meelitatud tema tähelepanust, huvitun temaga seostuvatest üksikasjadest jne. mõnel juhul on sellel õigeväikene erootiline varjund juures, enamasti mitte. ja siis umbes paari nädala pärast läheb kõik üle. objektiivne pilt tuleb tagasi ette ja ongi. nii poisid kui tüdrukud, lähedased tuttavad, poolvõõrad, sama inimene mitu korda. valimatult. mitte midagi räpast või ebaeetilist. lihtsalt korraks tuleb kevad peale, sädelev, põksumapanev, ilus. ja siis läheb vaikselt minema. ma ikkagi arvan, et natuke imelik ja püüan hetkeseisu enda teada hoida.
ei taha teksadega käia. tahan seelikut.
Comments
Post a Comment