Saturday, December 02, 2006

I'm Lonely. But I Ain't That Lonely Yet

siin on nüüd loetelusse sätitud arutelu, miks mulle meeldib mu palatis elav naine.
1. ta tegeleb päev läbi oma kõnevõimetu puudega tütrega. mis tähendab, et ta räägib, laulab, jalutab, kammib, peseb, riietab jne. ja seda kõike vaikselt mitte kedagi teist segades
2. ta suudab selle kõrvalt ka oma välimuse eest hoolitseda
3. ta ei saa kunagi vihaseks ega tüdine ära. või vähemalt ei näita ta seda välja
4. ta on lahke ja arvestav inimeste suhtes, kellega ta peab eluruume jagama
5. tal ei ole korraliku inimese upsakust ja abitust. näiteks peseb ta käsitsi oma lapse riideid
6. ta loeb õhtuti sosinal piiblit
7. tal on punased juuksed.

mul on täiega hea meel, et selliseid inimesi olemas on.

nagujuuresoleval pildil näha, ei olegi ma enam nii pahur koguselle värgi peale. kahju on, et ma oma seebikat ei näe. esmaspäevane osa jäi vahele ja nüüd jääb uue esmaspäevane osa kah ilmselt. aga teadmis selle kõik heaks teeb? kui ma koju saan, vaatan kaks osa järjest. deem, kui hea üks seebikas ikka olla saab. pealegi saan ma täna oma hirmpaksu raamatu läbi. ma ikka arvan, et peaks endale hankima selle raamatu, mille järgi film "fight club" on tehtud. mul on kuri kahtlus, et seal võivad mingid pointid sees olla.

äh, sitta kah. mul pole tegelt mitte midagi öelda enam.

No comments:

Post a Comment