Tuesday, December 19, 2006

once upon a time...

or maybe twice.

ükskord ennemuiste elasid üheskoos emotsionaalne ekstreemsportlane, laisk tudeng ja väikene muinasjutuvestja. ühel ööl, kui väike muinasjutuvestja magas muinasjutulist und ja laisk tudeng õppis viimasieid tunde elutähtsaks kontrolltööks, hakkas väljas lund sadama. tihedat valget sädelevat lund. keset lumemöllu ukerdas pisike traktor teeradasid sisse. seda kõige märganud ekstreemsportlane sattus ülevoolavasse ekstaasi ja hakkas mööda nende pisikest tuba ringi tormama otsides oma ülikvaliteetset lumelauavarustust. muuhulgas tegi ta katki paki puuviljamahlaga, ajas peaaegu üles väikese muinasjutuvestja ja hirmutas tudengi niigi vähest õpihimu. veel tänapäevalgi võid pikalt lumesadu silmitsedes märgata teda väikeste kruusaküngaste vahel ukerdamas, kiiruga tehtud lumeinglid teeääres lohakalt laiali.


ma ei maga. juba ammu pole maganud. kui kalendri järgi vaadata, on tegemist teisipäeva varahommikuga. kell on pool viis. bilineaarse funktsionaali maatriksi definitsioon on leheküljel 285. ma olen joonud ainult 2 tassi koorega kohvi. tegin konspekti lehekülje pealkirjaga Seda-ikka-peaks-teadma-definitsioonid. selle pealkirja alla kogunes päris mitu lehekülge. seda on liiga palju, mida ma peaks juba ammuilma teadma, aga ikka veel ei tea. mul on umbes kolme tunni pärast üks üllatuskontrolltöö. selline, millest ma sain teada täpselt nii palju tunde varem, et kui kogu teadasaamise ja kontrolltöö vaheline aeg kulutada õppimisele, saab vist peaaegu juba läbi. lootustandev, eksole? võttes arvesse, et ma ei ole kogu aeg õppinud. nagu ka juuresolevalt pildilt paistab.

mingi lumine ja lootusetult rõõmus mees astus praegu uksest sisse. naljakas, ma arvan

No comments:

Post a Comment