Wednesday, January 31, 2007

Apocalyptica - Path

olen mina alles vaheldusrikka muusikamaitsega.

eile tuli mulle tsitaat. päris ei tulnud. ta hiilis mulle ligi ja ma tundsin ta ära, aga ei mäletanud teda päristäpselt. ohseda õnne, et on olemas internet.
                 I wasn't really dying, I wasn't host
to cancer or parasites; I was the
warm little center that the life of
this world crowded around.
on jah fight clubist. teema on aktuaalne seoses sellega, et: läksin raamatukokku, võtsin teiselt korruselt prachetti ja ronisin kolmandale, küsisin fight clubi raamatut, see oli just enne mind ära viidud. pärast ilmnes, et see äraviija oli sirla. nüüd ma kibelen. muidugi sai mu prachettinatuke enne läbi, kui sirlal fight club. ma olen täiesti raamatutu. raamatuta? raamatuteta? ilma noh.

ma kardan, et mu laps ei hakka kunagi kunsti hindama. need jääskulptuurid raekojaplatsis. ta korjas lume pealt mitu skulptuuritegemisest üle jäänud jäätükki ja tahtis neid skulptuuridele lisada. keegi rumal oli ilusad korrapärased jääkamakad katki teinud, vaja ära parandada.

vaheaeg tähendab seda, et mitte midagi ei pea. sitt vaheaeg tähendab, et lisaks pidamatusele* ka midagi ei taha. tegevus-isu ei ole. siis ongi nõme. samas, sel ajal, kui kogu aeg on mingid pidamised ja kohustused, tekivad tahtmised. midakõike ma ära ei teeks, kui ma praegu kooli minema ei peaks. kõike värki teeks, igale poole läheks, agai saa. sest muud on vaja teha. ja nüüd, kui midagi ei pea, ei taha kah. vastik-vastik asjade käik, ma ütleks.

*pidamatus - kohustustevaba olukord. tuletatud sõnast pidama. mina ei pea, sina ei pea, tema ei pea, meie ei pea, teie ei pea, nemad ei pea. üleüldine pidamatus.

siis kui lilli vaasi paned, kalla vee sisse seda pulbrit, mida nad lillepoes müüvad. see päriselt kah aitab lillel kauem kikkis püsida. ma olen pungil väikesi nõuandeid. mina tean, kuidas asjad käivad.

täna ongi see päev, kui ma avan oma ketsikujulise pinali, urgitsen sealt välja kõik oma mukkimismöksid ja joonistan endale silmad pähe. kaua ma ikka ilma mustade silmadeta ringi käin. hakkan varsti välja nägema nagu mingi ema. hmm.. kust tuleb mõttekäik, et emad ei värvi ennast? imelik jah. igatahes, seda tuleb iga hinna eest vältida, et keegi näeb välja see, kes ta on. näiteks, kui inimene näeb välja nagu õpetaja, siis ta ilmselt on halb õpetaja. üleüldse, mingi müstika peab kogu aeg olema. salapärane. ettearvamatu. kui pikaks ma seda lõiku peaksin venitama, et siit miskit sarkasmi immitsema hakkaks?

erinevad versioonid ühest laulust. weird al'i naljad ei funka, kui originaalist aimugi pole. seega.
Esialgne lugu.
Paroodia sellest.
soovitused: vaata esialgset videot südamega. proovi seda õnnetut noormeest mõista, ela talle kaasa, nuta natuke. weird al'i variandi sõnad on siin.

me lähh-me linke tegema
kes tahab linke köita?
kas armas sõber tahad sa
ka meie seltsi heita?
ja mina linkin ja sina linkid
ja igaüks lingib oma.
tra-lalla-lalla tra-lalla-lalla.
kes rumalam, teeb ilma.

need videod olid video.google's kah olemas, aga me kõik ju teame, et youtube on poole lahedam.

No comments:

Post a Comment