muidugi oli kõigepealt zavood. seal oli imelik. teenindajad, keda ma kunagi näinud polnd, teismelised, keda ma ei teadnud ja joodikud, keda ma enam kunagi näha ei tahtnud. ja veel mõned. siis ma kolasin. linnas oli mingi ikaldus. siis tuli ilus ja purjus väikemirjam. teda oli kohe hea näha. üks rummimure sai koos tema ja mariliisiga ära lahendatud. illekas. siis oli korraks natu imelik, aga ilmselt mitte minuga seoses. käisin mirjami juures pissil ja läksin üksinda illukasse. see oli veel imelikum. õnneks ma ei maksnud selle eest. uksepealne turva lasi mu sisse ja vabandas, et rahvast on vähe, ainult neli meest olevat praegu. "tulge nüüd ütlema, et teile ei meeldigi mehed." see oli temapoolne nali. see oleks küll ilgelt imelik, kui mulle mehed ei meeldiks, eksole. nuh, missa ikka inimtühjas ööklubis teed, kuulad muusikat, käid diskorile pinda, tantsid... tantsisin. pärast oli veel inimesi, aga nad ei tahtnud väga minuga koos tantsida. tantsisin ära ja tulin ära. piletikarbis töötab seal üks tüdruk, kes kah vist minu koolis käib. nad üheskoos garderoobitibiga naersid. ma ei tea miks. võibolla oli sellel veits pistmist minu sinise õlakotiga, mille külge oli paeltega mustad tanksaapad seotud. palav hakkas noh. ma isegi mäletan, et kunagi oli selline tüdruk, kes oleks sellise asjade käigu peale pisarateni solvunud. aga see tüdruk on nüüd lännu. ja keegi ei igatse teda kah. see mudugi näitab midagi, et mul selline asi meeles on. põrnitsesin nende naeru kahtlustavalt ja tegin minekut. öösel on linnas ilus.
võibolla mõned tähelepanelikumad inimesed on märganud, et ma pole väga kuupäevi ületähtsustav. lilleleti andmetel on meil täna naistepäev. käisin poes, viisin taara ära, tõin süüa. mees praegu ärkas, soovisin talle head naistepäeva. ma suudaks vist isegi välja nuputada loogika, miks see solvav on. vahel on nii naljakas nii teha. sest see on kuidagi üleüldine teadmine, et kui sa unustad ära mingi naisele tähtsa kuupäeva, siis on sitasti. aga mul on suva. isegi mu sünnipäeva äraunustamisest pole midagi. see ei ole mingi kergest meeldejääv kuupäev ja üldse. siis on hea jälgida inimese reaktsiooni, kui ta saab aru, et on mingi tähtsa kuupäeva ära unustanud ja ei tea, et mind oluliselt ei kotigi. siis on selline "ohmygod! kas sa suudad mulle andestada?" näoilme. fun-fun.
aga lilli võib mulle alati tuua. mul on kohe hea meel. lilled on lahedad.
tead seda tunnet, et lapsed võivad mõnikord judinaid peale ajada? näiteks küsivad mingeid eriti tabavaid küsimusi või saavad umbes 10 korda rohkem aru, kui kavatsetud. koit praegu näitas mulle, et kohvikoor kõnnib. ükspäev sirutas sõrmed välja ja ütles, et need on poisid. kõige väiksema nimi oli tormi. ta teeb iga päev midagi sellist. maitea, miks ma talle mänguasju ostan, terve maailm on talle mänguasju täis. üks lapik kivi võib talle kümne minuti jooksul olla auto, püstol ja tita. ma ikka ei saa üle sellest. see on nagu sissekodeeritud mulle. kogu aeg on nagu "wow! mul on laps! ta areneb! tal on oma mõtted!" naljakas.
teadmis veel on naljakas ja kõhe samal ajal. minu meheideaal sarnaneb kahtlaselt palju matteli barbie arusaamaga meestest. väga veider. ma ei usu, et ma sellest välja kasvan kunagi.
võibolla mõned tähelepanelikumad inimesed on märganud, et ma pole väga kuupäevi ületähtsustav. lilleleti andmetel on meil täna naistepäev. käisin poes, viisin taara ära, tõin süüa. mees praegu ärkas, soovisin talle head naistepäeva. ma suudaks vist isegi välja nuputada loogika, miks see solvav on. vahel on nii naljakas nii teha. sest see on kuidagi üleüldine teadmine, et kui sa unustad ära mingi naisele tähtsa kuupäeva, siis on sitasti. aga mul on suva. isegi mu sünnipäeva äraunustamisest pole midagi. see ei ole mingi kergest meeldejääv kuupäev ja üldse. siis on hea jälgida inimese reaktsiooni, kui ta saab aru, et on mingi tähtsa kuupäeva ära unustanud ja ei tea, et mind oluliselt ei kotigi. siis on selline "ohmygod! kas sa suudad mulle andestada?" näoilme. fun-fun.
aga lilli võib mulle alati tuua. mul on kohe hea meel. lilled on lahedad.
tead seda tunnet, et lapsed võivad mõnikord judinaid peale ajada? näiteks küsivad mingeid eriti tabavaid küsimusi või saavad umbes 10 korda rohkem aru, kui kavatsetud. koit praegu näitas mulle, et kohvikoor kõnnib. ükspäev sirutas sõrmed välja ja ütles, et need on poisid. kõige väiksema nimi oli tormi. ta teeb iga päev midagi sellist. maitea, miks ma talle mänguasju ostan, terve maailm on talle mänguasju täis. üks lapik kivi võib talle kümne minuti jooksul olla auto, püstol ja tita. ma ikka ei saa üle sellest. see on nagu sissekodeeritud mulle. kogu aeg on nagu "wow! mul on laps! ta areneb! tal on oma mõtted!" naljakas.
teadmis veel on naljakas ja kõhe samal ajal. minu meheideaal sarnaneb kahtlaselt palju matteli barbie arusaamaga meestest. väga veider. ma ei usu, et ma sellest välja kasvan kunagi.
Comments
Post a Comment