võõrutusnähud

miks kõik puud surnud on?
miks õues külm on?
päike paistab ja ma olen ärkvel. imelik.
klaviatuuril on täpitähed.
autod sõidavad valel pool.

tegelt on kevad nii mitmeski mõttes hea asi. hinge tuleb mingi helin sisse. aga kogeda kevadet ja troopika võõrutusnähtusid korraga on minu jaoks natu liiga palju.
õhus on kevadet tunda,
hing ihkab kuhugi ära.
mul emme kunagi luuletas niimudi. minu paeguse seisundi juurde sobib see küll, aga ilmselt mitte päris nii, nagu see luuletuses mõeldud oli.

täna on hambaarsti juurde minek, uude kodusse minek, pirogovi peab kah minema. oma nahkmantli välja otsima, porised tanksaapad lahtiste kingade asemele. ja puha. einoh, vaikselt tuleb meelde küll, kuidas see asi siin maal käib. mingi nostalgia äkki isegi. ma saan 21 mingil ajal varsti. vaja ennast ebaadekvaatseks juua sel puhul. ja miki ka. vaja koolist 3 ainepunktiraasukest välja pigistada. vaja margust ära kasutada. raamatukokku.... tuleb meelde küll, kuidas ma enne elasin. peaaegu isegi et hea.

panin lennujaamas teksad uuesti jalga. uh, veider. MINGI ASI ON MU SÄÄRTE VASTAS!!! brrr...

ei, juba läks üle.