Üheskoos mõningase paanika ja meeleheitega.
Mul on ülehomme jälle kontrolltöö. Ma esitan õppimise asemel endale eksistensiaalseid dilemmasid. Ma vahin tühjal pilgul ühte punkti. Ma kuulan, kuidas rollimängijad teevad seda... noh, seda asja, mida nad koguaeg teevad. See viimane on otseselt põhjustatud minu ja Uru geograafiliste asukohtade mõningasest kokkulangevusest. Pea ei võta. Tegelt võtab, aga mitte seda värki, mida ta peaks olemajuba täiega võtnud juba ülehomseks. Kõike muud värki võtab ilusti. Ma hakkan vaikselt veenduma, et taaskord olen ma ainus, kes nii tunneb. Sest viimasel ajal on ilmnend mingi sada asja, mille koha pealt ma täiesti ainus olen.
Näiteks kohv. Kui ma unustan ära, kas ma panin kohvi sisse suhkrut või ei pannud. Siis on variandid: 1. eeldan, et ei pannud ja panen juurde. Kui ma valesti eeldasin, on tulemuseks kaks korda magusam ja seega ka kaks korda vastikum kohv. 2. eeldan, et panin suhkrut ja võin kohe seda jooma hakta. Kui ma nüüd valesti eeldasin, maitsen ma täiesti ilma suhkruta kohvi, mis on samuti vastik-vastik. See on probleem. Tõsine asi, nah. Ja siis nad ütlevad, et ma olen küll ainus, kellel selline probleem on. Et see ei ole nii vastik ilma suhkruta kohvi lissalt maitsta.
Näiteks patsid. Juuste asetamine terveks päevaks nende loomulikule kasvusuunale vastupidisesse suunda, paneb peanaha valutama. Mudugi sul ei pane. Sa pole ju mina. Aint mul on sellised tobedad probleemid.
Näiteks praegune. Ma ei õpi. Ma kolan mööda internetti ja olen vastik vingats.
Tänane tarkusetera: rollimängijad ongi pikajuukselised. Nende juuste pikkusel ei ole vähimatki pistmist sellega, mis soost nad on.
Ma nüüd proovin uuesti õpikusse sukelduda. Hea vähemalt, et varbad üldse ei külmeta.
Mul on ülehomme jälle kontrolltöö. Ma esitan õppimise asemel endale eksistensiaalseid dilemmasid. Ma vahin tühjal pilgul ühte punkti. Ma kuulan, kuidas rollimängijad teevad seda... noh, seda asja, mida nad koguaeg teevad. See viimane on otseselt põhjustatud minu ja Uru geograafiliste asukohtade mõningasest kokkulangevusest. Pea ei võta. Tegelt võtab, aga mitte seda värki, mida ta peaks olemajuba täiega võtnud juba ülehomseks. Kõike muud värki võtab ilusti. Ma hakkan vaikselt veenduma, et taaskord olen ma ainus, kes nii tunneb. Sest viimasel ajal on ilmnend mingi sada asja, mille koha pealt ma täiesti ainus olen.
Näiteks kohv. Kui ma unustan ära, kas ma panin kohvi sisse suhkrut või ei pannud. Siis on variandid: 1. eeldan, et ei pannud ja panen juurde. Kui ma valesti eeldasin, on tulemuseks kaks korda magusam ja seega ka kaks korda vastikum kohv. 2. eeldan, et panin suhkrut ja võin kohe seda jooma hakta. Kui ma nüüd valesti eeldasin, maitsen ma täiesti ilma suhkruta kohvi, mis on samuti vastik-vastik. See on probleem. Tõsine asi, nah. Ja siis nad ütlevad, et ma olen küll ainus, kellel selline probleem on. Et see ei ole nii vastik ilma suhkruta kohvi lissalt maitsta.
Näiteks patsid. Juuste asetamine terveks päevaks nende loomulikule kasvusuunale vastupidisesse suunda, paneb peanaha valutama. Mudugi sul ei pane. Sa pole ju mina. Aint mul on sellised tobedad probleemid.
Näiteks praegune. Ma ei õpi. Ma kolan mööda internetti ja olen vastik vingats.
Tänane tarkusetera: rollimängijad ongi pikajuukselised. Nende juuste pikkusel ei ole vähimatki pistmist sellega, mis soost nad on.
Ma nüüd proovin uuesti õpikusse sukelduda. Hea vähemalt, et varbad üldse ei külmeta.
ja üldse. probleem on see, et lapsed aafrikas nälgivad.
ReplyDeleteSee pole üldse Sinulik see" ahastus ja õud"
ReplyDeleteTegelt on see vingumine kuidagi tuttav!?...
Oled maru vahva ja optimistlik alati
Minu meelest on Sinugi deviis see ,et kui ühtpidi ei saa siis saab teisiti!?
Üks tuttav mees, keda ka Sina hästi tead juba oma lapsepõlvest, ütles ükspäev, et oluline pole see, mida Sa õpid ja kelleks Sa saad, põhiline on see, et Sa endaga toime tuled ning ilusti ära elad ning teed seda, mis Sulle meeldib
Ole siis ikka äge ja tuline edasi ja head "põrumist"
Ma ei saa "bussijaama hoolima" tulla , aga see on vist juba teine teema ;)