on läikega huulepulki. ainult ühel on hüpnotiseeriv läige

määrime mõne noore modellihakatise pruntis suu mingi sillerdava lögaga kokku ja ütleme, et see hüpnotiseerib sind. vastik ju natuke?

pane nüüd tähele, kui tubli tüdruk ma olen. käisin hambaarsti juures. ei jäänud hiljaks. lasin ennast suskida tund aega järjest. panin lapsele hambaarstiaja kinni. mitte asja pärast. lissalt et ta oleks käinud ja näinud. mu suu valutab sitta kanti, sest tuimestus läks üle. ja ma ei kurda. sest mudu laps arvab, et hambaarst ongi paha. kui ma nüüd tänaõhtul tuba koristan või natuke õpin, olen ma ikka täiega tubli. samas pole ma päris kindel, et ma üldse tahangi nii tubli olla...

vabandustemeister.

kuigi troopikaööde pilkane pimedus on hullumeelselt lahe, on põhjamaa kevadõhtu hämarus kah üks kuramuse tore asi. (palju omadussõnu, jei!!) näiteks õitsvad õunapuud. näiteks kased sõbra tänavas pärast vihma. ja puha. põhiline erinevus ongi vist see, et seda mõnusatsorti hämarust ja värki on siin aind kolmandik aastast. troopikaöö ongi nii pime, nagu ta on. koguaeg on. ma arvan vähemalt.

tegevusplaan: et mitte teha taiteemalist blogisissekannet, lugeda tõnni blogi pärast oma sissekande tegemist.

mitte et see mingitpidi oluline oleks.

kas sina näiteks teadsid, et viljandi kultuuriakadeemias on olemas tantsukunsti eriala? ma sain kah teada. väga põnev. ma kavatsen seda asjaolu igatahes arvesse võtta.

Comments