See oli nüüd sellest filmist, mis ma eile vaatasin. Idiocracy. Mul oli tõsiseid raskusi selle scripti leidmisega. Mingi uute filmide värk vist. A film ise oli täitsa talutav.
Mina praegu siin ei tulene üldsegi sellest, et midagi põnevat oleks juhtunud. Ega ka mitte sellest, et mul on maailmale tohutu tähtsusega teateid edastada. Mulle lissalt meeldib arvuti taga istuda ja klõbistada. Võibolla, kui ma natu lahedam oleksin ja veitsakene rohkem seltsielu harrastaksin, klõbistaksin msnis. Arendaksin mõne -mis nende kohta öeldaksegi- sõbraga seda -mis ta nüüd oligi- vestlust. Just.
Tead, mis raamatuid ma praegu loen. Ma sulle räägin. Kõige kaugemale olen jõudnud Dan Brown'i DaVinci Code'iga. Sellega, mis ma Taist ostsin. Kusjuures see on ingliskeeles kirjutatud, mitte selles naljakas tainglishis, nagu keegi taiplik julges oletada. Siis on mul alustatud ühe venelase kirjutatud Vähktõvekorpus. Aga kõiksepõnevam - ma hakkasin Muumitrolli lugema. Maitea, mida ma lapsena tegin, et mul sada lahedat lasteraamatut lugemata on. Esimest korda loen praegu seda. Ilgelt lahe. Erineb oluliselt sellest jaapanlaste multast, mida lastele telekast näidatakse. Võinoh, see multikas on kah lahe, aga raamatuga võrreldamatu. Multikas on vahva ja tore. Raamat on huvitav ja kohati mõnusalt sünge. Või siis mingi teine sõna. Sünge on ikkagi see sõna, mille pead vähemalt korra kasutusse võtma ju. See on lihtsalt liiga lahe sõna, et ära jätta.
Ma panen pildi kah. Koit ja Kaie joonistavad liiva peale autosid ilmselt. (Tiit pildistas)
Mina praegu siin ei tulene üldsegi sellest, et midagi põnevat oleks juhtunud. Ega ka mitte sellest, et mul on maailmale tohutu tähtsusega teateid edastada. Mulle lissalt meeldib arvuti taga istuda ja klõbistada. Võibolla, kui ma natu lahedam oleksin ja veitsakene rohkem seltsielu harrastaksin, klõbistaksin msnis. Arendaksin mõne -mis nende kohta öeldaksegi- sõbraga seda -mis ta nüüd oligi- vestlust. Just.
Tead, mis raamatuid ma praegu loen. Ma sulle räägin. Kõige kaugemale olen jõudnud Dan Brown'i DaVinci Code'iga. Sellega, mis ma Taist ostsin. Kusjuures see on ingliskeeles kirjutatud, mitte selles naljakas tainglishis, nagu keegi taiplik julges oletada. Siis on mul alustatud ühe venelase kirjutatud Vähktõvekorpus. Aga kõiksepõnevam - ma hakkasin Muumitrolli lugema. Maitea, mida ma lapsena tegin, et mul sada lahedat lasteraamatut lugemata on. Esimest korda loen praegu seda. Ilgelt lahe. Erineb oluliselt sellest jaapanlaste multast, mida lastele telekast näidatakse. Võinoh, see multikas on kah lahe, aga raamatuga võrreldamatu. Multikas on vahva ja tore. Raamat on huvitav ja kohati mõnusalt sünge. Või siis mingi teine sõna. Sünge on ikkagi see sõna, mille pead vähemalt korra kasutusse võtma ju. See on lihtsalt liiga lahe sõna, et ära jätta.
Ma panen pildi kah. Koit ja Kaie joonistavad liiva peale autosid ilmselt. (Tiit pildistas)
Comments
Post a Comment