pealkiri peab olema

vaata, see roheline, mis paremal ja vasakul on. mul on ilmselt mingi värk sellega. mu kohvitass on seda värvi. mu ühe-tassi-presskann on seda värvi. sain endale lapsepõlvemeenutuseks tetrisemängu, mis on kah seda värvi. kuigi ma rohelist üldiselt ei salli. mul pole peaaegu üldse rohelisi riideid. kusjuures, tetrisemänguga oli nii, et ilgelt lahe nolife'imis device on ta. istud nurgas ja kõbistad mõttetult. mida vähem võimalusi, seda vähem asju, mis saavad nihu minna. elektrit pole vaja, netiühendust pole vaja, raha ei kuluta, graafika ei saa halb olla, kui seda samahästi ei eksisteerigi. kuni selle hetkeni, kui ma püüdsin seda mänguasja voodisse kaasa võtta ja teki all mängida. mismõttes ekraan ei helenda? kes on nii loll, et teeb pimeda ekraaniga mänguasja? kuidas ma siis öösel mängida saan?

last.fm arvab, et ma peaksin nu-metalit kuulama. tal on vist õigus.

dammit. mul tuli praegu meelde, misma sirlale teha lubasin. aga maisaa seda selle arvutiga teha. jääb jälle homsesse siis.

andsin koidule hernekauna, koit lõi kohe hambad sisse. neil läheb meelest ära, et eelmine aasta oli kah nii. lume unustavad nad kolm korda ju alguses ära.