tegelikult

Tegelt mind polegi siin praegu. Täna ma üldse koristan oma kodu ja sugugi ei passi arvuti taga. Aint korraks tulin, et muusikat panna. Päris kahtlaselt mõnus hommik oleks nagu olnud. Kuigi ma ärkasin oluliselt pahuramana kui oleks võinud. Sest laps kallas jälle arvuti alla ja peale vett. Ma tean, et kogemata. Aga ikka teeb pahuraks. Mitte lapse vaid olukorra peale. Selle olukorra peale, et vesi on vedel ja arvuti läheb iga tilga peale kohe ähmi täis ja üldse. Aga mitte midagi sellist, mida väike Brainstorm ja kuklasse paistev päike leevendada ei suudaks. Ja mudugi oli kohvikoor otsas ja kõik tassid mustad. Aganäädsa, mul siinsamas dunord. Neil oli kohvikoort küll ja isegi mõne puhta õõnesanuma leidsid nad mulle.

Tegelt ma käisin laupäeval Elvas kah. Nad seal A-rühma näitasid. Pärast olevat keegi Marileen kah tulnud, ma üldiselt ei huvitunud. Koguüritusega oli mudu see kava, et kõigepealt oli laval üks hästi-nõme diskor, kes iga oma öeldud lausega tekitas soovi tema pihta mõned kivid visata, siis tuli A-rühm, siis kostus nagu oleks lavale mõned poolpaljad tüdrukud lastud ja edasi maitea, sest ma läksin igaksjuhuks koju ära. Diskorit tahtsin ma kividega visata sest:
1. ta ei rääkinud mikrofoni, ta karjus
2. ta moodustas lauseid: "ja nüüd kõik kes käsi üles ei tõsta on peded ja lesbid! jeee!"
3. ta oli mudu kah nõme.
(kui ma ta nime teaks, kohe paneks siia. sest ta nigunii googledab ennast)

Nii. Nüüd ma hakkangi. Koristama. Ja kunagi öö poole lähen rattaga sõitma ja ujuma ja puha.