Ma tegin endale liiga magusa kohvi. Pahasti.
Murca vaatas pikalt ühte punkti. Siis vaatas Murca teist punkti. "Koolon," mõtles Murca.
Uni läks niimoodi ära, et magada enam ei saa, aga mõte veel pärisel tööle ei hakand. Siuke kentsakas on olla.
Vennaraasuke on ju jälle linnas. Ja emme, ära üldse muretse, ma pole teda veel kordagi "paha peale" saatnud. Eile vaatasime seda filmi, mis Roland ütles, et hea on. Oligi. Öö poole sõime pissihaisulises bussipeatuses pitsat, mis Roland ütles, et halb on. Oligi. Pitsa me muide ostsime poest, ei võtnud eelnimetatud bussipeatusest.
Ma ikka mõtlen, et tahaks midagi ja kibeleks kuhugi ja sellega see tunne ka piirdub. Sest ma ei tea mida ega kuhu.
Kui kohvipresskannuga teha teed, maitseb see nagu seisnud kohvipaks ja kui sellessamas kannus uuesti kohvi teha, maitseb see nagu seisnud teelehed. Kusjuures, ma pesin seda kannu vahepeal. Ma kardan, et sellel on midagi pistmist plastmassi poorsuse ja minu tundliku maitsemeelega.
Ma üldse ei taha, et inimestel paha tuju on. Mitte see natukemossitamine vaid see vihane-süüdistav tuju. Selline, mis täidab ära terve ruumi ja iga kord kuis see inimene ruumis liigub, tulevad teised talt eest ära, et mitte jääda jalgu tema süüdistavale vihale. Ja siis ta seisab toanurgas, käed vaheliti ja pillub napisõnalisi või sarkasitilis märkusi toimuva kohta. Brrr... Vastik.
Muidugi olen ma vahelpeal kaltsukates käinud. Näiteks sellised velvetid, mis on musta värvi ja omavad liiga palju taskuid puusade peal ja mõlemal säärel. Ja all ääres on lukud, et laiemaks teha. Ilmselt lähen ma millalgi palgapäeva järgselt -vabandage väljedi eest- Seppälässe kah. Valged sukad, noh.
Tead, kuidas elukaaslast hommikul õigeks ajaks üles ajada? Võtad ühe eriti naiseliku/totaka maitse järgi laulu ja kuulutad selle oma lemmikuks. Näide1, Näide2, Näide3. Siis kuulad oma lemmiklaulu mitu korda päevas. Mitu korda järjest. Hästi valjusti. Tantsid selle järgi ennastunustavalt mööda tuba. Laulad valesti kaasa. Kuni tal sellest täiesti kõrini on. Ja siis teed sedasama asja varahommikul. Nu ajab ikka närvi küll? Tegelt see polnud sugugi strateegia. See lissalt juhtus. Sest mul juhtub, et ma lauludest haiglaselt vaimustusse satun.
Lepime nüüd kokku, et ma ütsin selle koha peal midagi hästi tabavat.
Murca vaatas pikalt ühte punkti. Siis vaatas Murca teist punkti. "Koolon," mõtles Murca.
Uni läks niimoodi ära, et magada enam ei saa, aga mõte veel pärisel tööle ei hakand. Siuke kentsakas on olla.
Vennaraasuke on ju jälle linnas. Ja emme, ära üldse muretse, ma pole teda veel kordagi "paha peale" saatnud. Eile vaatasime seda filmi, mis Roland ütles, et hea on. Oligi. Öö poole sõime pissihaisulises bussipeatuses pitsat, mis Roland ütles, et halb on. Oligi. Pitsa me muide ostsime poest, ei võtnud eelnimetatud bussipeatusest.
Ma ikka mõtlen, et tahaks midagi ja kibeleks kuhugi ja sellega see tunne ka piirdub. Sest ma ei tea mida ega kuhu.
Kui kohvipresskannuga teha teed, maitseb see nagu seisnud kohvipaks ja kui sellessamas kannus uuesti kohvi teha, maitseb see nagu seisnud teelehed. Kusjuures, ma pesin seda kannu vahepeal. Ma kardan, et sellel on midagi pistmist plastmassi poorsuse ja minu tundliku maitsemeelega.
Ma üldse ei taha, et inimestel paha tuju on. Mitte see natukemossitamine vaid see vihane-süüdistav tuju. Selline, mis täidab ära terve ruumi ja iga kord kuis see inimene ruumis liigub, tulevad teised talt eest ära, et mitte jääda jalgu tema süüdistavale vihale. Ja siis ta seisab toanurgas, käed vaheliti ja pillub napisõnalisi või sarkasitilis märkusi toimuva kohta. Brrr... Vastik.
Muidugi olen ma vahelpeal kaltsukates käinud. Näiteks sellised velvetid, mis on musta värvi ja omavad liiga palju taskuid puusade peal ja mõlemal säärel. Ja all ääres on lukud, et laiemaks teha. Ilmselt lähen ma millalgi palgapäeva järgselt -vabandage väljedi eest- Seppälässe kah. Valged sukad, noh.
Tead, kuidas elukaaslast hommikul õigeks ajaks üles ajada? Võtad ühe eriti naiseliku/totaka maitse järgi laulu ja kuulutad selle oma lemmikuks. Näide1, Näide2, Näide3. Siis kuulad oma lemmiklaulu mitu korda päevas. Mitu korda järjest. Hästi valjusti. Tantsid selle järgi ennastunustavalt mööda tuba. Laulad valesti kaasa. Kuni tal sellest täiesti kõrini on. Ja siis teed sedasama asja varahommikul. Nu ajab ikka närvi küll? Tegelt see polnud sugugi strateegia. See lissalt juhtus. Sest mul juhtub, et ma lauludest haiglaselt vaimustusse satun.
Lepime nüüd kokku, et ma ütsin selle koha peal midagi hästi tabavat.
See esimene laul on täpselt selline, mis Tiidule meeldiks.
ReplyDeleteaga meie tšillisime just sõbsidega aias-
ReplyDeletekolm paksukest pidasid kesköist einet broilerifilee ja igasugu maitsvate juurikatega
tulime kokku ja ajasime juttu lõikusime, segasime ja küpsetasime vok-panniga
pistsime nahka mis me vaaritasime, tänasime jumalat kõtukese eest ja läksime laiali
õues on soe nagu aurupotis ja ritsikad siristavad kõigest väest nagu võistleksid üksteisega
rasmus käis akna peal piilumas, mida kummalist küll need vaninimesed seal õues öösel teevad
ah sa mait kui hea oli