Koristasin oma kodu ära. Tegin tohutud kogused ilgelt head sööki. Lasin karja lapsi uksest sisse. Koit oli ilgelt rahul. Kingituste ja seltskonnaga. Ma ei ole talle veel öelnud, et ta peab terve aasta ootama, enne kui midagi sellelaadset uuesti juhtub. Pildid tulevad kah nagisse varsti.
Ei kehti võrdlus, et sünnipäeva korraldamine on sama õudne või veel hullem, kui sünnitamine. Põhiliselt selle pärast, et sünnipäeva puhul saad ise valida kuidas, mil määral ja miks. Seda ma pole siiamaani kuulnud, et tütarlaps annaks sünnitusmaja uksel sisse tellimuse, stiilis: kiire normaalselt sujuv sünnitus tempoka taastumisega ja tass kohvi palun. Kuigi idee ei ole just kõige halvem. Võibolla on asi hoopis selles, et keegi pole tulnud selle peale, et küsida.
Eile oli südaöine jalutuskäik kuuvpaistelises Karlovas. Hästi-hästi mõnsa. Igasugune vestlus ja arutlemine. Muuhulgas tegin enda kohta põneva avastuse: mulle ei meeldi flirtimisvõimetud inimesed.
Vanasti oli ikka nii, et ajasin ennast pärastlõuna paiku voodist välja, istusin arvutitaga ja ajasin vennaga msnis juttu või mängisin üle neti piljardit. Või siis sama asi hilja öösel. Aga nüüd enam ei ole nii, sest venna käib tööl. Vanasti oli ikka nii, et Sirlal olid õhtupoolikud kohustusevabad ja aega värkideks. Aga nüüd enam ei ole nii, sest Sirlal on kah töö. Vaata, see on nagu see asi, mis filmides koguaeg on. Et kõik saavad "suureks" ja üks on luuser ja ei saa aru, et "need ajad" on nüüd möödas. Mul on ka tegelt töö. Kohe võtan ennast kokku ja lähen seda tegema. Rääkimata sellest teisest täiskohaga tööst, kes praegu peegli ees pulgakommi sööb ja mulle aegajalt keelt näitamas käib. Ei, ma mõtlen praegu Koitu, mitte meest mul.
natuke ju ikka on naljakas.
Kutsu mind tantsima. Ma ei taha üksi minna.
Ei kehti võrdlus, et sünnipäeva korraldamine on sama õudne või veel hullem, kui sünnitamine. Põhiliselt selle pärast, et sünnipäeva puhul saad ise valida kuidas, mil määral ja miks. Seda ma pole siiamaani kuulnud, et tütarlaps annaks sünnitusmaja uksel sisse tellimuse, stiilis: kiire normaalselt sujuv sünnitus tempoka taastumisega ja tass kohvi palun. Kuigi idee ei ole just kõige halvem. Võibolla on asi hoopis selles, et keegi pole tulnud selle peale, et küsida.
Eile oli südaöine jalutuskäik kuuvpaistelises Karlovas. Hästi-hästi mõnsa. Igasugune vestlus ja arutlemine. Muuhulgas tegin enda kohta põneva avastuse: mulle ei meeldi flirtimisvõimetud inimesed.
Vanasti oli ikka nii, et ajasin ennast pärastlõuna paiku voodist välja, istusin arvutitaga ja ajasin vennaga msnis juttu või mängisin üle neti piljardit. Või siis sama asi hilja öösel. Aga nüüd enam ei ole nii, sest venna käib tööl. Vanasti oli ikka nii, et Sirlal olid õhtupoolikud kohustusevabad ja aega värkideks. Aga nüüd enam ei ole nii, sest Sirlal on kah töö. Vaata, see on nagu see asi, mis filmides koguaeg on. Et kõik saavad "suureks" ja üks on luuser ja ei saa aru, et "need ajad" on nüüd möödas. Mul on ka tegelt töö. Kohe võtan ennast kokku ja lähen seda tegema. Rääkimata sellest teisest täiskohaga tööst, kes praegu peegli ees pulgakommi sööb ja mulle aegajalt keelt näitamas käib. Ei, ma mõtlen praegu Koitu, mitte meest mul.
natuke ju ikka on naljakas.
Kutsu mind tantsima. Ma ei taha üksi minna.
Comments
Post a Comment