Hommikul vaatsin terve pika video pealkirjaga "How to be emo." Siis saatsin selle lingi vennale. Tegin hommikust lasteaia asja. Igavusevältimiseks lippasin vahepeal raamatukokku. Vonneguti isu oli. Saab ju olla millegi isu, mida kunagi veel proovinud ei ole? Ikka saab. Igatahes, need bussid käivad nüüd nii, et ma jõudsin lapsele liiga hilja järele. Sellisteks puhkudeks ongi tore, et lapsi kahekesi saadakse. Tegin Joalate hüljatud kodus karamellkisselli ja rääkisin Sirlaga. Sirlal on tita kõhus. Kuulake, mis Murca teile ütleb. Murca teab, Murca on näinud. Jäin telekatuppa magama. Mingi aeg tuli Raigo ja vedas minu ja meie magava järglase autosse. Nüüd me oleme Räpinas kõik. Mu kõht on minuga kuri. Ta teeb seda urisevat häält ja on vastik. (sest teid kõiki kotivad kõik need asjad, mis minu keha sees aset leiavad) Vaatasin emovideot uuesti. Tore oli. Käisin toredal kaltsukatädil abis. Kaassõltujad väsitavad. Kaassõltuja öeldakse inimese kohta, kes kardab kogu aeg, et võib kellelegi koormaks olla. Isegi pakutud abi vastuvõtt on nende meelest koorem. Tõin kaltsukast väiksele vennale hiphopid püksid. Hea. Panin nagisse oma klassipildid. Et nad jälle ära kaduda ei saaks. Nüüd ma istun arvuti taga ja kuulan liiga vanade liiga suurte kõrvaklappidega 5nizzat vaheldumisi Carla Bruniga. Söögiisu ei ole. See on natuke teistmoodi kurb kui suur isu ja toidupuudus.
Ma arvan, et üks värk on võõrkeelsete lauludega. Selles mõttes võõrkeelsetega, et peaaegu sõnagi ei saa aru. Näiteks prantsuskeelest ei saa ma peaaegu midagi aru. Siis ma mõtlen laulude sisu endale kuidagi ise välja. Vene keelega sama asi. Kuigi ma vist vene keelest saan natu rohkem aru. Ma mõtlen, et kui ma võtan kätte ja õpin natuke prantsuskeelt ja lauludest aru hakkan saama, kas ma siis pettun natuke, et neil lauludel ei olegi niiiii hullult lahedad sõnad? Ilmselt. Aga aint natukene. Ma kujutan natuke ette, et mul ei oleks väga raske seda keelt ära õppida. Sest mul on mingi sisseehitatud keelevaist. Ja kuna ma usun, et see õppimine läheks mul ludinal, lükkan ma seda koguaeg edasi. See läheb mul lihtsalt, ma võin seda millal iganes teha. Laiskvorst.
Kas sulle kah tundub, et Buffys on hingega vampiidid poole nõmedamad? Justkui hinge omamine välistaks vaimukuse ja leidlikkuse. Aint mingi nutt ja hala. Ma kujutan ette, et sellest võiks ühe kuramuse pikka mõttekäigu teha, aga maiviitsi. Mõtle ise. On ju nii?
Ma arvan, et üks värk on võõrkeelsete lauludega. Selles mõttes võõrkeelsetega, et peaaegu sõnagi ei saa aru. Näiteks prantsuskeelest ei saa ma peaaegu midagi aru. Siis ma mõtlen laulude sisu endale kuidagi ise välja. Vene keelega sama asi. Kuigi ma vist vene keelest saan natu rohkem aru. Ma mõtlen, et kui ma võtan kätte ja õpin natuke prantsuskeelt ja lauludest aru hakkan saama, kas ma siis pettun natuke, et neil lauludel ei olegi niiiii hullult lahedad sõnad? Ilmselt. Aga aint natukene. Ma kujutan natuke ette, et mul ei oleks väga raske seda keelt ära õppida. Sest mul on mingi sisseehitatud keelevaist. Ja kuna ma usun, et see õppimine läheks mul ludinal, lükkan ma seda koguaeg edasi. See läheb mul lihtsalt, ma võin seda millal iganes teha. Laiskvorst.
Kas sulle kah tundub, et Buffys on hingega vampiidid poole nõmedamad? Justkui hinge omamine välistaks vaimukuse ja leidlikkuse. Aint mingi nutt ja hala. Ma kujutan ette, et sellest võiks ühe kuramuse pikka mõttekäigu teha, aga maiviitsi. Mõtle ise. On ju nii?
Comments
Post a Comment