väga vaimukas

Search This Blog

hommik on, noh

August 07, 2007

Get link
Facebook
X
Pinterest
Email
Other Apps

siin on üks asi.

seda tahtsingi öelda.

ahjaa, teine asi on siin

Get link
Facebook
X
Pinterest
Email
Other Apps

Comments

Unustad, et kogemata praegu on kogemata praegu

alati sama Nukitsamees on metsaliste positsioonilt vaadates ikka täiega hirmus lugu. Vähemalt see, mida ma filmist mäletan, raamat on mul muidugi lugemata. Aga jumala õudne ju. Tulevad mingid võõrad, sa püüad küll neid oma elukorraldusse siduda või neile enda omade seas rolli pakkuda. Näidata, kuidas sinu arvates õige on. Ja mis nemad teevad. Võtavad su lapse, viivad ära ja tagasi ei anna. Halvustavad su pere kombeid ja traditsioone, annavad lapsele uued riided ja uue nime. Ja muudavad korduvalt ja vägisi selle lapse keha, et see sobiks nende arusaamadega lapsest. Kuigi laps ei taha ja ei oska ja ei ole huvitatud ja pole andnud nõusolekut. Rääkimata vanematest, kelle heaolu pole kogu loos kunagi küsimus. Kuulasin ükspäev mingi helge lastekoori esituses Nukitsamehe filmis olnud laule ja ikkagi tuli selline heldimus. Selline romantika ja õrnus. Taluhoov. Avalikäsi väravasse vastu tulev muhe vanaisa, ema kuivatamas käsi põllesse. Päike. Heinamaa. Kodu. Selles loos on kurjus, mida t...

soft in the middle

pitsiline Meie peres juhtus üks imelik asi. Tegelikult juhtus see juba mõni aeg tagasi, aga siis ma ei olnud kindel, mida sellest mõeldagi. Kirjutamisest rääkimata, onju. Mõnes mõttes olin ma muidugi alati kahtlustanud, et nii võib viimaks minna. Aga ma ei tea. Et kuidas see täpselt juhtuda sai, miks see juhtus just siis ja mida ma tegin. Või kas sel üldse minuga mingit pistmist on. See algas siis, kui laps käis kuuendas klassis. Alguses üksikutel hommikutel, siis järsult üha sagedamini. Praeguseks on see juba päris pikalt igal koolipäeva hommikul juhtunud. Nimelt - laps läheb ise kooli. Ise paneb õhtul endale äratuse, ajab end hommikul ise üles, ise oma kooliasjad kotti ja lähebki. Mina, tema lapsevanem, ei pea selle tarvis ärkvel olema. Alguses ma olin natuke aega isegi veits eksinud. Kippusin ka üles ärkama ja üle tšekkima. Aga siis hakkas tunduma, et ma segan ta hommikusi sisseharjunud toimetusi oma pealetükkiva kanandamisega. Ja pealegi mulle meeldib te...

Laul Enneolematust Laiskusest

kauge tähe valgus minu köögis Ma hakkasin mõtlema ühest, mis Marca kirjutas . (Jaa, ma olen blogide lugemisega nii maas.) Et kuidas on lood, milles on eelkõige sündmused ja siis on lood, milles on eelkõige maailm ja tegelased. Ja ma olen üleni nõus. Nii on. Marca kirjutab küll kirjutatud lugudest. Ma siin mõtsin, et äkki saab sikutada mingi paralleeli jutustatud lugudega ka. Isegi mitte Jutustatud Lugudega, suure algustähega, vaid nende samade argiste mis-mul-nädalavahetusel-juhtus sorti lugudega. Vahel on nii, et keegi jutustab mingit tema tuttavate vahel juhtunud sündmustikku ümber ja no täiesti õudne on jälgida. Üks asi juhtus teise järel ja kes kõik need inimesed seal olid ja mis asja üldse. Lihtsalt hoiad silmad jutustaja poole ja matkid/peegeldad igast ta emotsioonist viiendiku tagasi ja läheb kuulamisena arvesse küll. Kuigi üldiselt tahaks, et juba läbi saaks. Võimalik, et mõnede inimestega ei juhtu üldse ägedaid seiklusi. Või et osa inimesi peavad ümbe...

Powered by Blogger

hommik on, noh

Comments

Post a Comment