teresäravathommikut

Ma sulle räägin, kui tubli tüdruk ma olen. Juba esmaspäevast peale olen iga hommik vara ärganud ja lapsega lasteaias mängimas käinud. Ma tean küll, et täna on alles kolmapa ja see teeb siis aint 3 hommikut. Agaikkagi. Seoses varakult ärkamisega on muutunud päevad sisutihedamaks. See on mingi värk. Et kui alustad ärkvelolemist hommikul, oleks seda nagu rohkem. Võibolla selle pärast, et siis jääb ärkvelolekuaeg kuidagi teiste inimestega samasse aega. Ja ilmselt ka selle pärast, et magama lähed ikka nagu tavaliselt, ükskõik kui robustselt vara ärganud oled.

Eile oli lasteaiaskäigus kerget progressi. Me teeme seda värgivärki, et harjutame last lasteaiaga. Käime iga päev paariks tunniks kohal. Mina istun igaksjuhuks kuskil silmapiiril, et lapsel turvaline tunne oleks võõrastega. Kui täielik igavussesuremishirm välja arvata, on see päris tore ettevõtmine. Eile oli veel see värk, et mu õedvennad ja kõik värgid käisid linnas. Neid on ikka nii palju. Ja õhtul oli raekojaplatsis film. Tegelikult oli 2 tükki, aga ma väsisin ja külmusin esimese jooksul piisavalt ära. Natuke sõitsime enne kojuminekut autoga kah. Tegin kuust pilti. Päris lahedad said.

Agatäna on see päev -hopsasaa- kui ma saan nende inimestega jälle kokku, kellega ma laagris kasvatasin.


Ma ei saa ikka üle kui lahe see retrotöötlus alati tuleb.

See on kah ikka päris hull, kui tõsist nägu mu kolmeaastane laps teha oskab.