Nüüd on hommikud hoopis sellised. Ma ärkan pool seitse selle peale, et arvutist hakkab muusika mängima. Või siis, nagu täna hommikul juhtus, arvuti hakkab volume controli piiksu tegema. Ukerdan voodist välja, teen kohvi, võileibu. Siis ajan lapse üles. Tõstan teleka ette, panen riidesse. Telekas ei ole üdini paha. Praegu näiteks tuleb sealt Karlsson Katuselt multikas. Ükski asi, millel on vähimatki pistmist raamatutega, ei saa päris paha olla. Millalgi umbes praegu ajan Raigo üles. Oota... Nii. Kohe võtan punase seljakoti ja topin sinna kogu eelseisva kaheksatunnise koolipäeva värgivärgid. Mis tegelt tähendab umbes kolme kaustikut ja natuke netist prinditud materjale. Oi, ja Vonneguti raamat, seltsimatu autsaider, nagu ma olen. Siis söön ja siis on minek. Otseloomulikult on mu hämmastavalt kergestikasvatataval lapsel sada lasteaiaga harjumise probleemi. Võinoh, oli. Nüüd hakkab juba üle minema.
Kuule. Kas sa käid trennis? Kas on hea? Ma tahan ka. See tibi, kes eelmine aasta seda trenni juhendas, mis mulle meeldis, läks hipiks ära. Või rasedaks. Maitea. Igatahes, ma olen nüüd ilma. Internetist ei saa otsida. Head trennid on mõnesmõttes nagu head baarid. Keegi peab su näppupidi sinna viima, et õige oleks.
Suure playlisti juures ongi kõige lahedamad need momendid, kui pärast Bob Dylani rahulikku jorutust tuleb Tim Curry oma transseksuaali lauluga. See on umbes nagu soojast vannist tulles külm dušš kogemata lahti keerata.
Mis võrdluste nuputamisse puutub. Diskreetne matemaatika võrreldes matemaatilise analüüsiga on nagu roosa vahukomm võrreldes ohakapõõsaga. Ilmselgelt, kui matemaatika olekski ainult roosad vahukommid, siis ma ilmselt ei õpiks seda. Võinoh, minesatea.
Kooli.
Kuule. Kas sa käid trennis? Kas on hea? Ma tahan ka. See tibi, kes eelmine aasta seda trenni juhendas, mis mulle meeldis, läks hipiks ära. Või rasedaks. Maitea. Igatahes, ma olen nüüd ilma. Internetist ei saa otsida. Head trennid on mõnesmõttes nagu head baarid. Keegi peab su näppupidi sinna viima, et õige oleks.
Suure playlisti juures ongi kõige lahedamad need momendid, kui pärast Bob Dylani rahulikku jorutust tuleb Tim Curry oma transseksuaali lauluga. See on umbes nagu soojast vannist tulles külm dušš kogemata lahti keerata.
Mis võrdluste nuputamisse puutub. Diskreetne matemaatika võrreldes matemaatilise analüüsiga on nagu roosa vahukomm võrreldes ohakapõõsaga. Ilmselgelt, kui matemaatika olekski ainult roosad vahukommid, siis ma ilmselt ei õpiks seda. Võinoh, minesatea.
Kooli.
Comments
Post a Comment