Ma kahtlustan, et üks päeva kõrghetki võis olla see, kui ma analüüsi KT-ks õppides leidsin mõned eriti jõhkrad tuletise ülesanded. Mulle meeldivad tuletised. Päriselt.
Teine koht oli see, kui ma otsisin järjekordset postituse pealkirja. Neil on internetis mitu siukest masinat, mis selliseid asju teevad. Hästi naljakas oli mitu korda.
Nujah. Ekstaole.
Sellega oli siuke seebikalik värk, et ma sain ükskord teada, et mul on veel üks õde. See oli siis kui see veel üks õde oli 3-aastane. Nüüd on ta umbes seitse? Igatahes ilmus ta jälle nähtavale seoses minuvend Rolandi sünnaga. Päris lahe, kuidas paari aastaga kasvab lapsest tüdruk. Käib koolis, õpib klaverit. Nii nunnu. Koiduga olid nad ilgemad semud. Aga Koit ongi selline tüdrukutega seltsija.
Ahjaa, ma avastasin, et matemaatika õppimise juurde sobib väga hästi klassikaline muusika. Algul tundus, et Thomas Newmanist piisab, aga säh sulle. Ta kipub ikka natu segama. Aga näiteks mõned siuksed tüübid, kes Vivaldi ettekirjutse järgi viiuleid mängivad. Mõnna-mõnna. Vanasti sai koleda-rögiseva metaliga kah päris hästi koolitöid teha. Aga hoidku selle eest, et ma kunagi vaikuses õpiksin.
Ma tahtsin hommikuks osta krabipulga salatit roosas kastmes vähisabadega, aga see oli otsas. Nüüd on mul mingi vale asi. See krabipulgaasi on sitaks hea. Eriti hea on see, et ei Koit ega Raigo seda ei söö. Kõik mulle. Kõik mulle.
Ma nägin unes, et ma jäin magama mingi suure-suure eluka peopessa. See oli selline hästi pehme ja soe. Nagu lambanahast tehtud. Ja ta pani oma teise käe minu kohale nii, et ma olin nagu kupli all. Ja samal ajal ma nägin, kuidas kõigi teiste inimeste jaoks, kes seal lähedal magama jäid, kasvas sellele elukale käsi juurde. Et kõik saaksid magada suures soojas peopesas kupli all. See oli nii kohutavalt mõnus uni. Kuni mind julmalt äratati.
Teine koht oli see, kui ma otsisin järjekordset postituse pealkirja. Neil on internetis mitu siukest masinat, mis selliseid asju teevad. Hästi naljakas oli mitu korda.
Nujah. Ekstaole.
Sellega oli siuke seebikalik värk, et ma sain ükskord teada, et mul on veel üks õde. See oli siis kui see veel üks õde oli 3-aastane. Nüüd on ta umbes seitse? Igatahes ilmus ta jälle nähtavale seoses minuvend Rolandi sünnaga. Päris lahe, kuidas paari aastaga kasvab lapsest tüdruk. Käib koolis, õpib klaverit. Nii nunnu. Koiduga olid nad ilgemad semud. Aga Koit ongi selline tüdrukutega seltsija.
Ahjaa, ma avastasin, et matemaatika õppimise juurde sobib väga hästi klassikaline muusika. Algul tundus, et Thomas Newmanist piisab, aga säh sulle. Ta kipub ikka natu segama. Aga näiteks mõned siuksed tüübid, kes Vivaldi ettekirjutse järgi viiuleid mängivad. Mõnna-mõnna. Vanasti sai koleda-rögiseva metaliga kah päris hästi koolitöid teha. Aga hoidku selle eest, et ma kunagi vaikuses õpiksin.
Ma tahtsin hommikuks osta krabipulga salatit roosas kastmes vähisabadega, aga see oli otsas. Nüüd on mul mingi vale asi. See krabipulgaasi on sitaks hea. Eriti hea on see, et ei Koit ega Raigo seda ei söö. Kõik mulle. Kõik mulle.
Ma nägin unes, et ma jäin magama mingi suure-suure eluka peopessa. See oli selline hästi pehme ja soe. Nagu lambanahast tehtud. Ja ta pani oma teise käe minu kohale nii, et ma olin nagu kupli all. Ja samal ajal ma nägin, kuidas kõigi teiste inimeste jaoks, kes seal lähedal magama jäid, kasvas sellele elukale käsi juurde. Et kõik saaksid magada suures soojas peopesas kupli all. See oli nii kohutavalt mõnus uni. Kuni mind julmalt äratati.
Comments
Post a Comment