Täna on mingi selline päev. Eileõhtul tegin oma õlale kuidagi haiget. Eriti tobe on see, et sellega ei kaasnenud ühtegi põnevat vahejuhtumit. Lihtsalt liigutasin kätt ja õlg hakkas valutama. Ma arvan, et nõme. Tänahommikul otsustas ta natuke veel valutada. Ja siis õigenatuke veel. Koit köhib. Lasteaia asemel on Riina meiepool. Riina jäi bussist maha. Siis jäi ta bussist maha. Mitte enam sellestsamas vaid juba järgmisest. Siis jäin mina algebra loengust maha. Seeeest sain pesu masinasse, sain Salmest oma apseluutselt elutähtsad koolikaustad ära tuua ja raamatukogus käia. Kas ma olen juba jutustanud oma tohutust ülikooli raamatukogu-teemalisest vaimustusest? Seal on see õhkkond ja see palju-tarku-raamatuid-lõhn. Hullult mõnus. Psühhiõpikuid laenutasin. Ma raskelt kujutan ette, et kui ma loen iga läbitud teema kohta umbes ühe raamatu ja käin umbes igas loengus kohal, siis ei pea ma enne eksamit ennast kaheksaks väänama, et millestki aru saada. Erinevalt näiteks algebrast. Isegi siis, kui ma loeksin kõiki olemasolevaid algebraõpikuid, peaksin ma ennast enne eksamit maiteamilleks väänama, et sellest asja saaks. Õnneks, nagu on selgunud, pole ma ainus. Algebra ongi selline. Me jõuame juba selleni, et ma ootan rõõmuga analüüsi loenguid. Kes seda oleks iial osanud arvata?
Näiteks, kui käid gümnaasiumis ja mõni aine tundub nagu eriti nõme või ebavajalik, siis virised. Mul pole vaja nii palju rakuehitusest teada ja kirjanudsetunnid on ikka ilgelt nõmedad küll. Aga siis kui ülkoooli lähed ja mõni aine natukene vastikuvõitu tundub, siis ei virise eriti, sest selle oled sa endale valinud. See käib sinu Eriala juurde. Paralleel. Sügisel sajab vihma ja on vastikult jahe. Ajab ikka närvi küll. Aga näiteks, kui sa võtad ette ja kolid ära sellest kohast, kuhu sa juhuslikult sündinud oled ja hakkad elama näiteks .. Hispaanias. Seal sajab ka vihma. Peaaegu igal pool sajab mõnikord vihma. Aga siis ei virise nii palju, sest selle oled sa endale valinud. Justkui vabatahtlik nõmedus oleks parem kui pealesunnitu. Ilmselt ongi.
Ma ei salli arvuteid, mis on nii aeglased, et ma ei näe, mida ma juba trükkinud olen.
Keegi oli unustanud raamatukogu riidehoidu täiesti taevalikult ilusa velvetkaabu.
Kas ma juba mainisin, et aeg vudib nigu segane viimasel ajal mööda? Siuhh! ja nädal jälle läinud. Tempo-tempo-tempo. Nagu keegi oleks seda kerimisnuppu vajutanud.
Ja siis on veel olemas terve kari tüdrukuid, kes lihtsalt puhtjuhuslikult näevad välja nagu animenukukesed. Suurte-suurte kurbade silmade, pisikeste roosade suude ja väikeste pepudega. Ja käivadki niimoodi ringi. Pahaaimamatult. Tillukesed haldjakõrvad juuste alt paistmas.
Näiteks, kui käid gümnaasiumis ja mõni aine tundub nagu eriti nõme või ebavajalik, siis virised. Mul pole vaja nii palju rakuehitusest teada ja kirjanudsetunnid on ikka ilgelt nõmedad küll. Aga siis kui ülkoooli lähed ja mõni aine natukene vastikuvõitu tundub, siis ei virise eriti, sest selle oled sa endale valinud. See käib sinu Eriala juurde. Paralleel. Sügisel sajab vihma ja on vastikult jahe. Ajab ikka närvi küll. Aga näiteks, kui sa võtad ette ja kolid ära sellest kohast, kuhu sa juhuslikult sündinud oled ja hakkad elama näiteks .. Hispaanias. Seal sajab ka vihma. Peaaegu igal pool sajab mõnikord vihma. Aga siis ei virise nii palju, sest selle oled sa endale valinud. Justkui vabatahtlik nõmedus oleks parem kui pealesunnitu. Ilmselt ongi.
Ma ei salli arvuteid, mis on nii aeglased, et ma ei näe, mida ma juba trükkinud olen.
Keegi oli unustanud raamatukogu riidehoidu täiesti taevalikult ilusa velvetkaabu.
Kas ma juba mainisin, et aeg vudib nigu segane viimasel ajal mööda? Siuhh! ja nädal jälle läinud. Tempo-tempo-tempo. Nagu keegi oleks seda kerimisnuppu vajutanud.
Ja siis on veel olemas terve kari tüdrukuid, kes lihtsalt puhtjuhuslikult näevad välja nagu animenukukesed. Suurte-suurte kurbade silmade, pisikeste roosade suude ja väikeste pepudega. Ja käivadki niimoodi ringi. Pahaaimamatult. Tillukesed haldjakõrvad juuste alt paistmas.
Comments
Post a Comment