i wish i was where i was when i was wishing i was here

Täna tegin seda asja umbes nii. Viisin lapse lasteaeda. See mudugi leidis, et on paras aeg häästi hädine olla ja võimalikult palju õnnetult piiksuda. Aga lasteaeda ta sai. Sellele ilmnesid õhtul tulemused. Mina pesen nõusid ja äkki käratab üks nunnu 3-aastane mu selja taga: "veega ei mängita!" Kolm korda võid arvata, kas sellised laused tulevad lasteaiast või jah. Ja ma jätkuvalt arvan, et lasteaed on hea mõte. Mina oma lõputu ahviarmastusega olen umbes ärahellitamise definitsioonis juba. Nii. Siis ma läksin kooli. Ahjaa, enne käisin kaupsis ja andsin neile natuke oma raha natukeste pikukeste vastu. Ja cappucinod. Mul oli kuri kahtlus, et see nädal jäävad agebrad ära kõik. Sest ma vist kuulsin loengus mingit sellekohast mainimist. Ma ikka natu kahtlesin, sest ma ei ole just kõige eeskujulikum loengus ärkvel püsija ja igasugune ilusana kõlav asi võib vabalt unenägu olla. "Sead lendavad. Kuu on tehtud juustust. Järgmine nädal algebrat ei ole. Baasielemendid on helesinised...." Keeruline noh. Natuke lugesin puhkeruumis Vonneguti. Natuke tegin puhkeruumis koduülesandeid. Siis mõtsin, et sitta kah. Vaja asjalikuks kukkuda. Vudisin raamatukokku, jätsin neile selle, mis ma eelmine kord, kui algebra ära jäi, kogemata läbi lugesin. Siis läksin sinna, kus kõik moblafonid klaasi taga on. Rääkisin letitaguse kutiga pikad jutud maha ja sain ühe neist endale. Mitte kuti vaid mobiili sain. Klapiga ja puha. Õues tuli täiesti ootamatult Aivi ja Mii. Aga mul oli juba kiire. Siis oli see loeng, mis ei jäänud ära. Ja kust mina ei jäänud ära. Ja kus ma ka magama ei jäänud. Tubli tüdruk, mine võta kapist pirukat. Koolijärgselt läksin oma personaalse elukaaslasega kohvikusse. Peenvärk, noh. Mõtsime seal mitu head asja välja. Pärast ostsime veel lapsele lammastega sokid ja käisime korraks lähtekandis. Lapse tõime kah lasteaiast ära. (Äla ole siis alvuti taga, kui minul on vaja teletupsu mängu mängida, ütleb ta mulle hellalt) Urus passisime. Koju tulime. Enne seda oli Siilu poes kentsakas. Müüja ei tahtnud mulle üldse toitu müüa. Sest tema küll nii kallist poest ei osta. Äkki mul ikka on kodus hapukoort, neil maksab väike hapukoor 8 krooni. Vorsti asemel müüs kah viinereid. Einoh, niimoodi hoolitsevalt. Ega ma väga vastu kah ei punninud.

Ostsin linnutoitu. Nüüd tibulinnukesed kõik käivad ja nokivad. Hästi lahe, ma arvan.

Comments