Kui üks videoblogi pidaja tahaks oma publikule oma uut lahedat särki näidata, siis ta lissalt võtaks selle välja ja vehiks sellega korra kaamera ees. Kui mina tahaksin midagi näidata, teeksin nagu mõni kiviaja inimene: pildistaksin seda, paneksin pildi arvutisse, võibolla mudiksin pilti natuke, riputaksin kuskile ja siis alles lisaksin mõnele postitusele. Mis sugugi ei tähenda ühtegi järgnevatest asjadest:
1. mul on uus särk
2. ma kavatsen videoblogile üleminna
3. mul oli sellega seoses üks poole sisukam mõte edastada.
Ma pean kogu aeg Koitu intervjueerima, et aru saada, mida ta tahab ja natuke aimu saada, kuidas tema mõte võiks töötada.
M: Koit, milliseid krõbuskeid sa tahad?
K: palli krõbuskeid
M: milliseid?
K: neid põranda moodi palli krõbuskeid.
M: mis värvi?
K: kollaseid
Tegelikult ei ole vist keeruline lapsele selgeks teha sõna maisihelbed. Aga hullu lahe on vahel jälgida, kuidas ta asju ise nimetab. Põranda moodi pallid. Nii kuramuse nunnu.
Tantsija. Nüüd ta lissalt võttis kätte ja hakkas vastupäeva tiirutama. Mismõttes nagu? Kas mul-on-juhe-sajaga-koos ongi see tunne, mis tekib vasaku ajupoole kasutamisest. Päris põnev.
Ma vaatsin ükspäev korraks seda tähtedega tantsimist. Andrus Värnik ei ole ju väga helge peaga mees, ega ju? Kui on, siis on ta igatahes väääga osav seda varjama. Nagu... kindlasti ei ole ilus nii öelda, aga igasugused karvased pika sabaga loomad kippusid silme ette tulema teda kuulates. Endal ülikond seljas ja puha. Osav, noh.
Mulle ei meeldi, mida nad Elise'ga on teinud. Topivad teda igale poole. Vigase ja poolikuna. Tinn-tinn-tinn. Titamänguasjadesse, ehtekarpidesse, väikestesse äratuskelladesse.
Praegu on blogimine nagu vana kampsuni harutamine. Et võtad lõngast kinni ja hakkad kerima. Paar tiiru saad teha, siis läheb lõng katki. Otsid otsa uuesti üles, alustad uuesti. Natukese aja pärast katkeb jälle. Kui mõni parem jupike oli, püüad otsi siduda. Sõlm jääb näha. Kampsunit on veel päris palju, aga lõngakera ei saa. Ainult pusa jupikesi.
Ma tahan vabaõhukontserdil purjus peaga muru peal paljajalu tantsida.
Nii nüüd juhtus see asi. Ma tahtsin leida videot sellele loole (Tori Amos - Happy Phantom), mis mulle selle mõtte tegi. Ja siis ma leian järjekordse Buffy video. Lugu on sitaks hea. Aga mis videosse puutub... kui ma ütleksin praegu, et ma ei vaadanud eile ja üleeile liiga palju videosid Spike'i näitlejast, siis ma ju valetaksin, eksole. Nokurat, Murca, sa nagu üldse ei arene vä?
1. mul on uus särk
2. ma kavatsen videoblogile üleminna
3. mul oli sellega seoses üks poole sisukam mõte edastada.
Ma pean kogu aeg Koitu intervjueerima, et aru saada, mida ta tahab ja natuke aimu saada, kuidas tema mõte võiks töötada.
M: Koit, milliseid krõbuskeid sa tahad?
K: palli krõbuskeid
M: milliseid?
K: neid põranda moodi palli krõbuskeid.
M: mis värvi?
K: kollaseid
Tegelikult ei ole vist keeruline lapsele selgeks teha sõna maisihelbed. Aga hullu lahe on vahel jälgida, kuidas ta asju ise nimetab. Põranda moodi pallid. Nii kuramuse nunnu.
Tantsija. Nüüd ta lissalt võttis kätte ja hakkas vastupäeva tiirutama. Mismõttes nagu? Kas mul-on-juhe-sajaga-koos ongi see tunne, mis tekib vasaku ajupoole kasutamisest. Päris põnev.
Ma vaatsin ükspäev korraks seda tähtedega tantsimist. Andrus Värnik ei ole ju väga helge peaga mees, ega ju? Kui on, siis on ta igatahes väääga osav seda varjama. Nagu... kindlasti ei ole ilus nii öelda, aga igasugused karvased pika sabaga loomad kippusid silme ette tulema teda kuulates. Endal ülikond seljas ja puha. Osav, noh.
Mulle ei meeldi, mida nad Elise'ga on teinud. Topivad teda igale poole. Vigase ja poolikuna. Tinn-tinn-tinn. Titamänguasjadesse, ehtekarpidesse, väikestesse äratuskelladesse.
Praegu on blogimine nagu vana kampsuni harutamine. Et võtad lõngast kinni ja hakkad kerima. Paar tiiru saad teha, siis läheb lõng katki. Otsid otsa uuesti üles, alustad uuesti. Natukese aja pärast katkeb jälle. Kui mõni parem jupike oli, püüad otsi siduda. Sõlm jääb näha. Kampsunit on veel päris palju, aga lõngakera ei saa. Ainult pusa jupikesi.
Ma tahan vabaõhukontserdil purjus peaga muru peal paljajalu tantsida.
Nii nüüd juhtus see asi. Ma tahtsin leida videot sellele loole (Tori Amos - Happy Phantom), mis mulle selle mõtte tegi. Ja siis ma leian järjekordse Buffy video. Lugu on sitaks hea. Aga mis videosse puutub... kui ma ütleksin praegu, et ma ei vaadanud eile ja üleeile liiga palju videosid Spike'i näitlejast, siis ma ju valetaksin, eksole. Nokurat, Murca, sa nagu üldse ei arene vä?
See, mida nad Elisega teevad, on muidugi kole.
ReplyDeleteAga kõige õudsem asi, mida ma olen kuulnud-näinud, oli Taipeis, kus öösiti suured prygiveoautod seda kõva häälega mängisid...