asjad... ja puha

Kõigepealt me käisime mitmes poes kaste otsimas. Näiteks Soodusmarketis ja Säästumarketis. (backspace jääb koguaeg kinni ja ma võtan pidevalt ühe tähe asemel terve rea tagasi) Asetasime nii palju asju nii palju süsteemiga kui võimalik kastidesse. Ja terve posu asju lissalt mustadesse prügikottidesse. Siis sõitsime umbes sadamiljon korda tõrvandivahet. Kutsusin mingiks paduvaraseks hommikuks kolijamehe. Saime mööblit kah sinna natuke. Eile võtsin täitsaise narivoodi, arvutilaua ja köögilaua juppeks. Trelliga ja puha. Eile oli veel hästi pikalt Riinade juures passimist. Umes sellise kellaajani, kus on juba sügavalt ebaviisakas ettehoiatamata kellegi telekatuppa ööbimiseks sisse murda. Läksime oma koluhunniku sekka magama. Niimoodi, et igal pool on kastid ja kotid hunnikus. Külm oli kah natu. Jätsime lambi ööseks põlema, sest kuramuse kriipi on ikka kolimisjärgus korteris ööbida. Maitea miks. Võibolla on sellel pistmist kardinate puudumisega ja pimeda õuega. Või millegagi. Täna vaatsin korraks kooli, ja oh imet! Kontrolltöö. Pühapa ma vaatasin oma päevikusse, et mis esmapa on. Pold midagi. Silmanurgast nagu natuke tundus, et vist teisipäeva peale on midagi kirjutatud. Aga misseal ikka. Üks päev korraga. Ja vot sulle seh. Nuh, eks ma siis teen järele. See ei ole nagu ma enne poleks töid järele pidanud tegema. Sisustuspoes käisime. Igasugused asjad on nad välja mõelnud. Värvitav tapeet näiteks on üks nendest igasugustest asjadest. Ja plaaditud seina imiteeriv vakstu-või-miski. Hästi... väsitav. Ehitus/sisustuspoed alati väsitavad mind. Kõik asjad on potensiaalne töötegemine. Ahjaa, eile lasin ennast mänguasjapoes kah ära väsitada. Tegelikult mulle meeldivad mänguasjapoed. Kas sa näiteks teadsid, et Michael Jacksoni kujuline nukk on olemas. Ei, nina ei käi küljest, aga rumal küsimus muidu. Passisin seal poes oma lapsega, kuni viimnegi aruraas kadunud oli. Meil mõlemal. Asi lõppes flöödikujulise vile ostmisega. Halb mõte. Halb mõte. Koit kujutab ette, et mida kõvemini ja sagedamini ta seda puhub, seda rohkem kõlab see nagu "põõdlal maja metsasees".

Riina juures sain ühe klaveriga kah korraks omavahele. Nuh, misseal ikka. Heliredeleid mängisin. Sest ma ei mäleta ühtegi lugu enam. Ühte Valgre valssi vist natuke veel oskan. Aga kuramuse mõnus oli. Kannatlikkus ja enesedistsipliin. Noorusajad tulid meelde.

Muusikavideote kanali pealt tuleb mingi saade. "Smells like the 90's" näiteks. Saade muusikaajaloost. Mina vaatan ja rõõmustan. Oh, seda lugu ma mäletan, olid alles ajad. Ma olen 21 ja on olemas mingi asi nimega Minu Noorus, mis on juba möödas. Mida saab meenutada muusikaajaloolises saates. Kentsakas. Kusjuures, asi polegi selles, et ma mingi paduvanana ennast tunneksin. Popkultuur on lihtsalt see veider asi, mis kütab edasi hullumeelse tempoga. Niimoodi -siuhh-. Just.

Kõnnib poiss koolist koju, tema kõrval hakkab aeglaselt sõitma üks auto. Roolis istuv mees laseb akna alla ja kutsub poissi autosse.
"Ma annan sulle kommi, kui sa praegu autosse istud."
"Ei."
"Ma annan sulle kommi ja sota. Tule autosse."
"Ma ei taha su kommi ja raha."

ja nii edasi. mees pakub, poiss keeldub.

"Mida ma pean tegema, et sa autosse tuleksid."
"Vaata, isa, sina selle škoda ostsid. Sina nüüd sõida sellega."