õelushunnik

-Laura-- Jumala haige, eile tuli mulle postkasti kiri ühe netilehega ja kirjas, et sealt saab tasuta solle.
Loomulikult tegelikult seda ei saanud, kui ma kijrutasin oma parooli ja kontonime sinna. ÜTles et ei saa ühendada vms .
Aga täna, kui oma kontosse sisenesin, oli keegi mu solid kõik mingile võõrale, keda ma ei teagi üle kantud.
Ma arvan, et need on omavahel seoses. Igaks-juhuks ütlen siin seda, et keegi teine ei tea mu parooli. See ei saa muu olla .

Kas ma olen ainus, kes arvab, et see on sitaks naljakas?

Sitaks külm on ikka veel, aga täna hommikul on kuidagi menus olemine. Kusjuures sõna "menus" tuli puhtalt selle pärast mu sõnavarasse, et ma nii palju igast väikelastega koos olen. Igast väikelapsed on mõnikord rohkem huvitatud suhtlemisest kui sõnade õigest hääldamisest. "Menus" on saadud sõnast "mõnus". E-d tuleb hääldada väikse õ varjundiga. Hästi menus sõna. Teine sõna on "lissalt". Tänane hommik oli umbes siukene. Koit ärkas hea tujuga, ronis ise voodist alla ja käis ise potil. Siis tuli minu juurde teki alla sooja ja oli iseäranis nunnu. Pärast mängis matrjoškade komplekti ja mingite plast-ketastega piparkookide söömist. Igal matrjoškal oli piparkook kõhus. Praegu sööb lusikaga suhkrut. Ei saa nii nunnule lapsele seda väikest rõõmu keelata. Suhkruga juhtus see naljakas lugu, et seda oli karbis ja keeratava kaanega toosis. Karbist pidin ära viskama, sest seal oli hiirekaka. Hiirekaka on väga aktuaalne teema. Seda on päris mitmes kohas. Sest siin on üllatavalt nahhaalsed hiired. Ma hoian oma saia külmkapis. Erinevate kodu-kaaslejate juures mind kõige rohkem häiribki see, kuidas nad ei oska mu privaatsusest lugu pidada. Noh, ma saan aru, et privaatsus on lissalt mingi inimeste vaimusünnitis ja rohke tähenduste omistamine. Aga eriti vastik on. See on Minu kapp, mismõttes sa võid sinna kakale minna, natuke austust võiks ikka olla. Ja need on Minu Lapse mänguasjad, sinu asi ei ole seal nuhkida. Prussakatega on sama lugu. Aga prussakale saan ma ilma mõtlemata peale astuda. Hiirele vist ei astu. Sest nad on suured. Ja natuke rohkem inimese moodi kui prussakad. Jah, ilmselt selle pärast.

Täna on päike. Ühel pajul Uru taga olid tibud küljes. Järgmine nädal on jõul.

Eksperiment. Proovin teha tõenäosusteooria kontrolltöö väga hästi. Maksimumi on seal raske saada, sest see on üks kuramuse kirves aine. Kontrolltööde mahu ja nendeks mõeldud aja suhte koha pealt. Aga ma proovin teha paremini kui läbikukkumine ja järeltööl napilt läbi saamine. Mis on mu tavaline asjade käik. Kui nüüd järele mõelda, olen ma enamvähem kogu oma haridustee umbes nii läbinud. Noh, vahel ikka mõned viied kukkusid, aga päris palju oli selle põneva läbimise piiri peal kõikumist.

Näiteks keemia. Brrr...

Mingi kooli teema kipub juba teist päeva sisse.

Ma mõtsin praegu välja, et terviseõpetust ja muusikaajalugu võiks kuidagi paralleelselt õpetada. Et see rokitäht suri aidsi ja see teine üledoosist. Ja mida me sellest nüüd õppida võime. Ükspäev harisin ennast Wikipedia abil muusikaajaloo koha pealt. Rohkem selle koha pealt, et millal oli Woodstock, kui paljud praegu mulle teada olevad artistid sellest ajast eluga pääsesid. Kui vanaks elas Janis Joplin? Ja veidi hiljem kui vanaks elas Freddie Mercury? Miks ta üldse britt välja ei näe? Ei näinud? Ja veel paari asja, mis kõik enne minu teadliku elu algust ära olid. Kusjuures, paljudel juhtudel nimetan ma oma teadliku elu alguseks 15. eluaastat. Sest siis ma tulin siia, kus kõik inimesed on, kellel kõigil on... noh, mingid asjad, mida seal pold. Või mida ma pold võimeline tabama.

Spagetid singikastmega.