laup'a

Emme tuli tagasi. Mul oli kuri plaan kohe linna tagasi põrutada, aga näädsa siis. Ikka veel Räpinas.

Trükkimine edeneb. Eile kirjutasin lisaks erinevatele harjutusülesannetele ühe terve muinasjutu ümber.

See oli mustlasmuinasjutt ühest kutist, kes kuulis mingeid hobuseid inimese moodi rääkimas ja asus selle peale kohe oma tööandja tagant varastama ja, nagu hiljem selgus, muutis ta veel mustaks suitsupilveks kah. Tänapäeva filmitööstus või kesiganes on ära võtnud igasuguse põnevuse muinasjuttudest. Inimese moodi rääkiv loom räägib alati tõtt, üksikud neiud tahavadki alati päästetud saada ja kõik muu, mis sellega kaasneb. Ei mingeid puänte, üllatusmomente ega plot-twiste. Kui mitte lugeda äärmuslikku põnevusepuudust põnevuseks.

Heaküll, ma siis söön natuke.

Comments