auto on lennuki sõber

Magan Urus, sest seal on soe. Täna käisin Annelinnas. Lasteaiast võtsin lapse asjad ära, nad kolivad sinna uute lasteaeda. Lottesse. See on kusagil päraperses. Taadut käisin vaatamas/rahast vabastamas. Vanama juurde lubasin minna, aga vist ei jõua. Eksamit tegin täna. Ma olin ilmselt ainus matemaatikatudeng suhtlemispsühholoogia eksamil. Mind pandi tähele. Homme teen kontrolltööd ja reedel teen kontrolltööd ja siis kui ma reedel hästi teen, siis järgmise nädala kolmapa teen eksamit ja ... Noh, teadküll.

Erinevus psühholoogia ja mata õppimise vahel minu jaoks on kirjeldatav järgnevalt: mulle seletatakse matat ja ma ei saa aru. Siis ma püüan nii teha, et mulle seletataks uuesti ja uuesti mitut erinevat moodi ja selle peale ma juba vaikselt hakkan aru saama. Mulle seletatakse psühholoogiat ja ma saan aru. Siis seletatakse mulle seda teistmoodi uuesti. Ma olen juba aru saanud. Siis seletatakse mulle seda sama asja, millest ma juba esimene kord aru sain, veel paar korda mitut erinevat moodi.

Ma sain Vonnegutiga ühele poole. Temaga on meil nüüd kõik läbi. Alustasin Paasilinnaga. Teine raamat läheb. Koduperenaiste seep oli liiga pikalt pausi peal ja suures seebinäljas olen alustanud Grey's Anatomy esimest hooaega. Hea. Sitaks hea. Ma mõtlen, et peaks võibolla mõnda naiskirjanikku lugema. Ma mõnikord olen mõne päris heale peale sattunud. Hästi... teine asi kohe. Naised ei ole nagu mehed, kastead.

Mingi värk on. Ma tegelikult ei käi ringi kõiki inimesi mitte sallides. Aga viimasel ajal on kogu aeg see, et ma suhtlen ja kuulen end teise inimese suhtes mega-vastik olemas. Selline noriv ja andetult sarkastiline ja puha. Ja ma ise üldse tegelt ei tunne, et ma hullult kellegi vastu oleksin. Siis ma hullult üritan seda heaks teha ja järjest õelamalt ma kõlan. Täiesti haige.

rebased lendavad

Oi, kuramus. Kell on juba jälle liiga palju.

Comments