Ma siin õpin ja juhe tuli ja siis ma mõtsin, et jagan oma eluraskusi maailmaga. Tegelt nii hull polegi. Tegelt on täitsa rahulik praegu. Mingit igivana Vonda Shepardi albumit kuulan. Natuke vist sellega seotud, et mul on see uus seep, mida ma vaatan ja ta on suht Ally MacBealiga samas kategoorias. Aga parem. Võinoh, täitsa võimalik, et kui ma praegu MacBeali kah üle saja aasta uuesti vaatama hakkaks, oleks hästi hea. See on see suuremaks ja targemaks saamise parim külg, et on nii palju erinevaid viise meele lahutamiseks. Nagu neid erinevaid leveleid nalja mõistmiseks kasvaks iga aastaga juurde. Muidugi võib see vabalt minu personaalne kiiks olla, et järjest rohkem on neid asju, mis mulle naeruväärsed tunduvad. Või vähemalt muigamis- või itsitamisväärsed.
Ma tegingi eile šokolaadikooki. See sai nii hea. Ma arvan, et maailm oleks parem koht, kui rohkemad inimesed oskaksid ja viitsiksid niisama tavalisel päeval šokolaadikooki teha. Ja hundirattaid ja tagurpidi saltosid.
Mu arvuti viskas praegu ette teksti: 5 probleemi parandatud.
Nii hea, et Urus praegu kedagi ei ole. Peale minu. Sest siis keegi ei kuule, kui valesti ma Jäääärele kaasa vilistan. Mis Urgu puutub... Urus aeg ei liigu. Juhul, kui sa ei tea, Urg oli algselt varjend. Nagu pommivarjend. See on maa all ja puha. Betoonist. Ilma akendeta. Ja siin sees olles ei pane tähele, et aeg mööduks. Sest päevavalgust ei saa. Ja tänavalt ei kosta midagi ja siin ei saa telekat vaadata ega raadiot kuulata eriti. Siia saab maailma eest varjuda. Aeg jaotub lõikudeks selle järgi, kes siia tulevad ja siit ära lähevad. Mudugi on siin arvutid ja mobiilid, mis kellaaega näitavad. Aga see ei ole see kellaaeg, mis Urus on. Urus ei ole kellaaega. See annab lihtsalt natuke aimu, kuidas aeg seal väljas mööduda võiks.
Ma ajasin kohvi oma konspektide peale. Ma ei aja kunagi oma konspektide peale midagi. Mitte selle pärast, et ma hirmsal kombel seda vältida püüaksin. Ka mitte selle pärast, et ma kunagi kohviga õppimise juures ei istuks. Minu poolest on konspektid natuke kohvistena kah täitsa kasutuskõlblikud. Miks ma siis oma tohutu hoolimatuse juures peaaegu kunagi kohvi ümber ei aja? Oh, äkki ma olen väga-väga hea koordinatsiooniga. Sellest võib vabalt olla. Sest vaata näiteks kui hästi ma tantsin. Võinoh, ära vaata. Tuleta meelde. Või mõtle välja.
Ma mõtlen, et ma skännin Koidu joonistused arvutisse ja panen internetti rippuma. Koos kommentaaride ja värkidega. Ma arvan, et ma pole ainus, kellele tema joonistused meeldiksid. Aint, et siis on vist skännerit vaja. Karta on.
Ma tegingi eile šokolaadikooki. See sai nii hea. Ma arvan, et maailm oleks parem koht, kui rohkemad inimesed oskaksid ja viitsiksid niisama tavalisel päeval šokolaadikooki teha. Ja hundirattaid ja tagurpidi saltosid.
Mu arvuti viskas praegu ette teksti: 5 probleemi parandatud.
Nii hea, et Urus praegu kedagi ei ole. Peale minu. Sest siis keegi ei kuule, kui valesti ma Jäääärele kaasa vilistan. Mis Urgu puutub... Urus aeg ei liigu. Juhul, kui sa ei tea, Urg oli algselt varjend. Nagu pommivarjend. See on maa all ja puha. Betoonist. Ilma akendeta. Ja siin sees olles ei pane tähele, et aeg mööduks. Sest päevavalgust ei saa. Ja tänavalt ei kosta midagi ja siin ei saa telekat vaadata ega raadiot kuulata eriti. Siia saab maailma eest varjuda. Aeg jaotub lõikudeks selle järgi, kes siia tulevad ja siit ära lähevad. Mudugi on siin arvutid ja mobiilid, mis kellaaega näitavad. Aga see ei ole see kellaaeg, mis Urus on. Urus ei ole kellaaega. See annab lihtsalt natuke aimu, kuidas aeg seal väljas mööduda võiks.
Ma ajasin kohvi oma konspektide peale. Ma ei aja kunagi oma konspektide peale midagi. Mitte selle pärast, et ma hirmsal kombel seda vältida püüaksin. Ka mitte selle pärast, et ma kunagi kohviga õppimise juures ei istuks. Minu poolest on konspektid natuke kohvistena kah täitsa kasutuskõlblikud. Miks ma siis oma tohutu hoolimatuse juures peaaegu kunagi kohvi ümber ei aja? Oh, äkki ma olen väga-väga hea koordinatsiooniga. Sellest võib vabalt olla. Sest vaata näiteks kui hästi ma tantsin. Võinoh, ära vaata. Tuleta meelde. Või mõtle välja.
Ma mõtlen, et ma skännin Koidu joonistused arvutisse ja panen internetti rippuma. Koos kommentaaride ja värkidega. Ma arvan, et ma pole ainus, kellele tema joonistused meeldiksid. Aint, et siis on vist skännerit vaja. Karta on.
Samamoodi nagu katkised püksid ja sokid on ikkagi kasutuskõlbulikud.
ReplyDelete