tegelikult on ikka jube jama küll

See oli sinna tuppa kirjutatud, mis kunagi oli telekatuba ja pärast seda Sirla tuba, vahepeal Andu tuba ja praegu telekatuba, mille murca on ära sqattind. On küll jube jama. Kuulake, mis Murca teile ütleb. Murca teab. Murca on näinud.

Siis, kui mul mingi värk on ja ma ei tea, kas ma peaksin midagi tegema ja ma ei tea, kas ma üldse saan midagi teha ja samal ajal pole ma päris kindel, kas see värk üldse on ja kas üldse minul. Siuke meeltesegadus, noh. Siis ma koristan. Koristamine on lihtne. Sassis toa kohta on teada, mis tuleb teha ja kuidas. Ja on teada, millal ongi kõik minu võimuses selle asja jaoks tehtud. Sest koristamist on mul ennegi ette tulnud. Aga igast meeltesegadused ja erinevad pahastiminekud on alati nii teistmoodi kõigist eelnevatest, et mul pole õrna aimugi.

Sellest kõigest saab kindlasti teha põhjapanevaid järeldusi inimeste kohta, kelle kodu on alati-alati liiga korras. Teadagi. Ignoreerides täielikult asjaolu, et äkki-võibolla ei olegi kõik inimesed nagu mina. Teine asi on mudugi liiga sassis tuba. See on kah mingi näitaja. Mul on tuba liiga sassis, kui ma ei taha kodus olla. Seal on vahe sees, kas tuba on sassis vastumeelsusest või armastusest selle toa vastu. Suur vahe.

Aga tead, mis teeb midagi lohutuse-laadset. Tuletada endale meelde, et ikka jube jama on küll. Isegi siis, kui mu pangaarve oleks lõhkemiseni raha täis. Lapsed saavad ikka haigeks jääda ja peavalud ja erariides mendid tulla. Isegi siis, kui ma oleksin sündinud üligeniaalse matemaatikuna, eksamile minekuks peaksin ma ikka liiga vara ärkama. Ja ükskõik, kui hea ja ilus kodu mul oleks, vinnide tulemist täiesti nõmedatesse kohtadesse see ju ei takistaks.

Nu hea küll siis. Ma lähen õpin natuke ja siis jätkan oma manjakaalset koristamist.