Ma pidin t2na hommikul liiga vara 2rkama. Ja siis ma 2rkasingi. Lihtsalt uni l2ks t2pselt 6igel hetkel 2ra. Punnisin kyll tykk aega vastu, et 2kki ikka tuleb tagasi. Ei tundunud nagu 6ige asi, et kell kuus juba uni ise l2ind on ja mul on midagi kasulikku selle hommikuga peale hakata. V2hemalt nii ma arvasin.
Tulin kooli, kykitasin dekanaadi ukse taga ja kordasin homomorfismiteoreemi t6estust. Terveteks l2bimurreteks olen ma v6imeline, jalgu surnuks kykitades liiga vara hommikul. Mingi hetk tuli keegi minu ristiema h22lega naine, kes k6netas manitsevalt kedagi Tobi nimelist. Algul ma m6tsin, et m6ni laps 2kki, aga kuna ta h2sti kannatlikult koertekooli h22lega r22kis, otsustasin, et ilmselt koer. Siis tuli see ristiema h22lega naine trepist yles ja selgus, et Tobi ongi koer. Aga mitte see v2ike helepruun totu, keda mina ette kujutasin. Nagu suur koer. Armas ja puha. Koerte juures on see ise2ranis armas, kui nad s6na kuulavad ja oskavad oma nina igale poole mitte toppida. See oli yks kuramuse armas koer. Siis mul sai yhel hetkel k6ik selgeks ja ma l2ksin oma eksamit teada saama. Lootuses, et mulle antakse uus v6imalus teoreemi t6estada. Sittagi. Tule j2rgmine aasta uuesti. Eeh...
Tulin arvutiklassi ja n2hvasin sellele vanamehele vastikult. Sellele, kes peaks ideeliselt olema siin tudengitele abiks arvutite kasutamisel aga ei hiilga ise selle oskusega just oluliselt. Ei tohi inimestele n2hvata.
ma kolin 2ra koju
see linn ei v6lu mind
see linn ei t6sta tuju
see linn ei vaja mind
T6rvandisse, ma m6tlen. Polegi mul nii tihti syya vaja. Laps v6iks juba terveks saada.
Tead, miks eestikeelseid t2hti ei ole? Sest ma pean ingliskeelset dvorakit kasutama, sest ma ei saa eestikeelse v2rke lahti pakkida, sest kooli arvutis ei ole pakkimisprogrammi. Maisaaaru. Mis m6tet on yldse arvutil, millele pole neid asju sisse pistetud, mis tal vaja on?
Aganyyd l2hen ma yldsegi raamatukokku ja sk2nnin oopis seal ja kui nad seal kah natukenegi p6ikp2isust ilmutavad... siis... minaeitea. Siis ma ilmselt j2tan sk2nnimata, muud midagi.
Ma pildistasin oma telefoniga p2ikeset6usu .
Tulin kooli, kykitasin dekanaadi ukse taga ja kordasin homomorfismiteoreemi t6estust. Terveteks l2bimurreteks olen ma v6imeline, jalgu surnuks kykitades liiga vara hommikul. Mingi hetk tuli keegi minu ristiema h22lega naine, kes k6netas manitsevalt kedagi Tobi nimelist. Algul ma m6tsin, et m6ni laps 2kki, aga kuna ta h2sti kannatlikult koertekooli h22lega r22kis, otsustasin, et ilmselt koer. Siis tuli see ristiema h22lega naine trepist yles ja selgus, et Tobi ongi koer. Aga mitte see v2ike helepruun totu, keda mina ette kujutasin. Nagu suur koer. Armas ja puha. Koerte juures on see ise2ranis armas, kui nad s6na kuulavad ja oskavad oma nina igale poole mitte toppida. See oli yks kuramuse armas koer. Siis mul sai yhel hetkel k6ik selgeks ja ma l2ksin oma eksamit teada saama. Lootuses, et mulle antakse uus v6imalus teoreemi t6estada. Sittagi. Tule j2rgmine aasta uuesti. Eeh...
Tulin arvutiklassi ja n2hvasin sellele vanamehele vastikult. Sellele, kes peaks ideeliselt olema siin tudengitele abiks arvutite kasutamisel aga ei hiilga ise selle oskusega just oluliselt. Ei tohi inimestele n2hvata.
ma kolin 2ra koju
see linn ei v6lu mind
see linn ei t6sta tuju
see linn ei vaja mind
T6rvandisse, ma m6tlen. Polegi mul nii tihti syya vaja. Laps v6iks juba terveks saada.
Tead, miks eestikeelseid t2hti ei ole? Sest ma pean ingliskeelset dvorakit kasutama, sest ma ei saa eestikeelse v2rke lahti pakkida, sest kooli arvutis ei ole pakkimisprogrammi. Maisaaaru. Mis m6tet on yldse arvutil, millele pole neid asju sisse pistetud, mis tal vaja on?
Aganyyd l2hen ma yldsegi raamatukokku ja sk2nnin oopis seal ja kui nad seal kah natukenegi p6ikp2isust ilmutavad... siis... minaeitea. Siis ma ilmselt j2tan sk2nnimata, muud midagi.
Ma pildistasin oma telefoniga p2ikeset6usu .
Comments
Post a Comment