nädalavahetus ja rumal arvuti

Kurat.

Ma tegin ilgelt pika ja laheda sissekande, aga ei salvestanud seda, vaid hakkasin sinna vahele umbes miljonit teist asja tegema. Mingeid tohutusuuri asju arvutis ühest kohast teise tõstma ja kustutama ja sikutama. Arvuti tegi kõige selle peale lissalt restarti. Klõps. Windows is starting up. Intel inside. Mozilla-tarkpea salvestas sessiooni, blogger kukkus vinguma, et talle küll kõik see lugu ei sobi ja lissalt sõi mu tohutupika jutu ära. Pistis nahka. Nõme. Tegelt sain ma selle alles tükk aega pärast restarti teada, sest otsustasin niikauaks, kui arvuti ennast uuesti tööle paneb, midagi kasulikku teha. Ja natukese pikutamise peale jäin uuesti magama.

Mulle üldse ei meeldi wordiga postitusi teha. Word ülbitseb liiga palju. Notepadiga ka ei meeldi. Kuigi mul on üks hästi lahe notepad. Aga see on hoopis progemiseks mitte blogimiseks hea. Seega. Jubejama noh.

Kuis tuu oll...
Reede: kool, vanaema, lapsega juuksuriskäik, sõit Räpinasse. Kool oli, nagu ta ikka on. Vanaema andis raha ja 3 käterätikut. Rohelised. Laps kartis juuksurit, juuksur lõikas liiga palju. Ma ei tea, kas need olid omavahel mingis seoses. Sõit oli tüütu. Räpinas olid kassid. 2 kassi. Tänapäeval saab kasse nii, et natu sebid ja siis sulle tuuakse koju. Täiesti valmis kassid. Eeltöödeldud. Nimede, liivakastide, potilkäimisoskusega ja ilma paljunemisvõimeta. Kassid on lahedad.
Laupäev: Rolandile õpetussõnade jagamine, kaltsukas, pannkoogid, hääletamine, Illusioon, Zavood. Rolandile õpetasin flashi animatsiooni tegemist ja koledate piltidega dressika kapuutsi suuremaks õmblemist. Kaltsukast saime Tormile triibulise mütsi-salli, Koidule triibulise kampsuni. Teistmoodi triibulise. Pannkoogid olid lillekujulised, juust oli vahel. Hääletamine läks hästi. Vihma tuli vähe, peale sain kiiresti, kohe linna kah. Illusioonis olin mina, mu blond parukas ja Imekaunis Aivi. Lisaks veel palju noori ilusaid ja vähem ilusaid inimesi ja tüdrukud, kes olid riietunud prostituutideks, kes olid riietunud koolitüdrukuteks, kellel on punupatsid. Tulemus oli suhteliselt paljastav. Zavoodis oli hästi palju kõike seda, mida seal ikka on. Kentsakus kaasa arvatud. Ja tekiila, mida mina ei ostnud, aga jõin. Ja jäin. Teadagi kuhu. Selgus, et mulle tavalise teismeliste-lembusele on hakanud lisaks/asemele tekkima isu teatava küpsuse järele. Nagu ma üldse kunagi oluliselt isukas oleksin. Ma nägin nii bimbo välja, kui minu eelduste juures see võimalik on. Mis oli tegelikult pääris lahe. Terava käeehtega, mis tegelikult ei olegi oluliselt bimbo, kriimustasin ühtekokku vist kolme inimest klubis. Zavoodi kohta pole kindel. Aga kui palju sa ikka ära saad teha, kui istud mitu tundi nagu maiteamis ühe koha peal? Mitte just eriti.
Pühapäev: ärkasin, käisin duši all, sõin hommikust, istusin arvutis, ärkasin teist korda, istun arvutis, joon maasika-laimi jogurtit. Hommikusöök oli hea. Aga mingi iseäralik on olla. Mitte pea, vaid mingis teises piirkonnas. Nagu vererõhuga oleks midagi. Peaks äkki veel sööma. Jogurt on vist pahaks läinud. Kas ma olen ainus, kes ütleb jogurti kohta vahel jorks? Eeh, see näeb kirjutatult nii tobe välja.

Sellega on nii, et ma ei saa seda programmi kasutada, millega arvutit ja telefoni suhtlema pannakse. Sest selle sees on mingid failikesed puudu. Neid ei saa kusagil hankida kah. Ma ei saa seda programmi uuesti installida, sest vana tuleb enne maha võtta, aga seda ei saa teha nendesamade puuduvate failide pärast. Repairi proovisin ka, sama lugu. Nagu oleks hirmus-tähtis, et mu arvutis oleks see kuramuse vigane programm.

Mulle hullult meeldib, et kui meile koolis õpetatakse erinevaid opsüsteeme, siis ei karju keegi sinna mingit propagandat juurde. Sest see on umbes kõige rohkem äraleierdatud teema. Linux on hea, windows on arulagedatele jobudele. Windows on hea, linux on suguvõimetutele nohikutele. Hästi nõme, minu meelest. Aga koolis lihtsalt õpetatakse. Peaaegu tuimalt. Ilma üleliigse tähtsustamiseta. Erinevusi, sarnasusi ja omapärasid välja tuues nagu fakte mitte nagu argumente.

Filmiteema. Juno. Hästi hea film. Mitte midagi kultuslikku või sensatisoonilist, aga äärmusteni mõnus. Kohutavalt lahedate tegelastega. Ega see filmi sisse laheda teismelise tegemine lihtne ei ole. Siin on igatahes õnnestunud. Ilma mingi ligastesse stereotüüpidesse minemiseta. Ja muidugi dialoog. Dialoog on tähtis.

ahjaa, seda kah muidugi.

Comments

  1. Anonymous15:42

    http://blog.anamazingmind.com/2008/03/real-reason-we-use-linux.html

    ReplyDelete
  2. Ma vaatasin just hiljuti Junot ja see tõesti oli hea film. Kuigi ehk on asi hoopis selles, et ma olen kogu elu mõelnud, et mehed, kes kannavad nii lühikesi ja samas nii laiu spordipükse, tuleks kohe mahalaskmisele saata, sest see näeb perverssne välja - ja nüüd ma lõpuks ometi nägin, et ka teised inimesed arvavad nii ja ma olen ikka normaalne. YEY.

    ReplyDelete

Post a Comment