värgivärk

Gaad dämmit. Ei saa netti, ei saa. Samal ajal, kui näiteks Uru wifi sobib talle küll. Lissalt põhismõtteliselt jonnib koolis.

You are connected to ut-publik signal quality: excellent. Yeah, right.

Kombed

Mõned kombed jäävad külge, mõned saab endale külge harjutada. Mõne kombe võiks küljest ära harjutada. Näiteks ma harjutasin endale kombe hoida hambaharja ‘õige’ harjamisvõtte järgi. Ja vahel on mul rumal komme oma küünenahkasid närida. Mingi terve kari kombeid on tegelt teadlikult külge harjutatud. Hääletult kõndimine. Enda tutvustamine telefonis. Uue tuttava nime kohe kasutamine, et meelde jääks. Tere, mina olen Murca – Maolen Kati – Tere, Kati. Tegelt ma ei tunne ühtegi Katit. Seega hea näide.

Ahistamine

Ahistamine on tegelt see, kui sa lähed võtad kellegi kinni ja ei lase tal teha, mida ta tahab. Aga kuna inimesed on iseäranis tundlikud oma privaatsuse ja igast distantside suhtes, on nende ahistamine vahel poole lihtsam. Näiteks sõnadega, pilkudega või tegudega, mis ei sisaldagi nende katsumist. Ja ma ei ole siin praegu sugugi hukkamõistev ja ei taha sugugi öelda, et sõnadega ahistamine polegi nagu ‘päris’. On ikka. Ja lastasiis olla. Aga on inimesi, kes on sellega iseäranis hoogu sattunud. Enda ahistatud tundmisega. Nad väga saavad kergesti ahistatud. Siis on näiteks flirtimine vahel ahistamine. Ja isiklike küsimuste esitamine. Üldse isiklik olemine.

Jäljendamine

Tookord, kui ma üleni teismeline ja segaduses olin (nüüd ma enam teismeline ei ole), käisin ma ringi koguaeg silmad lahti, et kes on lahe. Siis ma olin tema suhtes iseäranis tähelepanelik ja püüdsin pärast tema moodi olla. Kuna ma maal elasin, polnud mul neid eeskujusid seal kuigipalju võtta. sallimatu jobu Noh, maal on asustatus kah natu hõredam ju. Aga näiteks telekast näeb lahedaid olevusi. Ja pärast oli linnas kah. Koolis, tänaval, kõrtsis jne. Selles mõttes, et ega see jäljendamine siuke arulage ei ole. Nii et tervenisti võtad kellegi olemuse üle. See käib elementide kaupa. Ühelt tüubilt mingid ütlemised, teiselt riietus, kolmandalt maiteamis. Noh ja eks ma teen seda praegu kah. Et vaatan lahedaid ja pärast teen järgi. See tuleb kuidagi iseenesest. Millelegi peab lahedus ju tuginema.

Mõtlemine

Vahel ma mõtlen, et peaks endale külge harjutama kombeid, mis kellelgi teisel on, et kedagi kolmandat vahel naljapärast natuke ahistada. Ja sellega endale iseäralikkust juurde tekitada. Nagu mul seda veel vähe oleks. Täna hakkas näiteks tunduma, et häbematult silma vaatamine oleks üks hea ‘ahistav’ komme. Sest tegelt ei ole kombeks silma vaadata. Näiteks ei vaadata teendndavale personalile eriti silma. Või võõrale inimesele bussis. Nii ei tehta. Teine mõte oli juba ammu. Vaata, filmides on päris tihti üks ülbe kutt, vahel on see kerge lesbi-kahtlusega tšikk, kes kasutab jutu sees muuseas sõnu sweethart, pet, love. Eesti keeles on siukse asja nimi vist üte. Ta pöördub teise inimese poole, kasutades üttena mingit hellitusnime. Ja eesti keeles sobib siia kõigeparemini näiteks ‘kullake’. See ahistab. See seab selle teise inimese mingisse postisiooni. Proovi nüüd aru saada, kullake.

Tegelikult ma arvan veel seda kah, et enda teadlikult vastikumaks tegemine on ohtlik tee. Sest seal peab oskama piiri pidada. Sest mudu varsti sul polegi inimesi, kelle suhtes vastik olla. Olgu see vastikolemine kuitahes vaimukas, tabav ja stiilne.