Kui me lasteaeda lähme, siis ma näitan neile, et ma olen lõvikuningas! Ja saba on mul tutiga.

Mis põhimõtteliselt tähendab seda, et lasteaias tuleb karneval ja Koit on otsustanud, et ta on lõvi ja Murca on veetnud päris mitu õhtut kostüümi nuputades. See käis umbes nii, et ostsin karva. Nii 10 cm-se riba. Sättisin seda sadat erinevat moodi kapuutsi külge. Selle õmblemine näeb natuke välja nagu ahvide kirbuotsimis aktsioon. Sest õmmelda tuleb karvkatte tagant. Nii, et pusid, lükkad karvu eest ära ja siis saad ühe piste jälle teha. Kõrvad tegin velvetist. Alguses ümmargused, siis nurgelisemad. Ja saba on kõiksenunnum. Saba on üle kõige. Lisaks sai katsetatud pruuni kulmupliiatsit lapse peal. Tee nüüd üks halb nali ennast meikivate poiste kohta.

Ma ise kavatsen karnevalile oma pulmakleidi selga ajada taaskord. Mitte põgenev pruut vaid printsess. Selleks need lapsed head ongi. Hea ettekäände totakas olla. Peaks endale mingi krooni kah nuputama.

Õigejah, mul oli kohti kus olla ja inimesi, keda... teha? Mh? Miskuradi lause siia käib?

Pildid tulevad pärast. Rattaralli pilte tuleb ka juurde. Nagisse, noh.