Saturday, July 05, 2008

mõtlen, et homme siis ongi see päev

Homme tuleb pikk paus minu ja mu Tartu kooselule. Selle pärast tundsin ennast täiesti kohustatuna eile Zinna minna. Zeal nad siis kõik olidki ja see oli üleni tore ja kosutav.

Mingi sõbrannade värk oli ka. Sest Sirla ja Raks olid hästi... see asi, mis nad on, kui nad koos on. Ja Roju koos Ritaga olid ka sellised, nagu nad koos on. See on see pikk sõbrannatsemine, mis teeb kaks seltskonnas olevat tüdrukut iseäranis vaadeldavaks. Neil on välja kujunenud mingi omavaheline keel, milles nad kõigikuuldes kõigile teistele arusaamatult suhtlevad. Neil on seltskonnale esitamiseks mingid killud, mida nad omavahel viskavad. Eh, kildu viskama. Halb väljend. Noh, Aivit hakkasin ju ka igatsema. Sest me oleme ka nii komplekt ja teeme seltskonnas seda sõbrannad-olemise rutiini väga kaunilt. Näiteks ükskord oli Salme tagaaias mingi läbu ja Sirla Raksiga istusid seal pingi peal kõrvuti. Midagi ei rääkinud. Jälgisid lissalt toimuvat. Ja siis üks ütleb: khmm.. ja teine vastab: mhmh. Nii kuramuse nunnu ju. Peaaegu nagu supervõimed. Täiesti ühel lainel olemine. Poistel minumeelest sellist asja pole. Võinoh, Vahur ja Goblin teevad aegajalt seltskonnas mingit homonaljade asja läbi, aga nemad ongi imelikud...

Tegin chilli con carnet. Retseptiraamatu järgi. Mitte päris täpselt, sest Maxima on jobu. Polnud seal purustatud tomateid ega taco maitseainesegu. Passisin seal poes ja muretsesin selle maitseainesegu pärast. Sest ma ju ei tea, mis seal sees olema peab. Mudu oleks lissalt üksikuid koostisosi võtnud. Ja siis mõtsin, et helistaks Ivile. Sest Ivi ongi see, kes seda sööki täiega hästi teeb. Ja siis mõtsin, et see on nii minulik. Ma pole veel kordagi Ivile sinna Londonisse helistanud, et küsida umbes, kuidas tal läheb või nii. Aga siis kui Minul, Omakasupüüdlikkuse Kehastusel, on abi tarvis, tahan küll kohe helistada. Kuigi tegelikult ma ikka mõtlen, ei kuidas tal küll läheb ja vahepeal olen msnis kah näinud. Ja Madlikese pilte olen eraldi kausta kogunud tema jaoks ja puha. Vabandused, vabandused. Igatahes, lõpuks ostsin mingi suvalise purgi, kuhu oli chilli peale kirjutatud. Mõtsin, et päris loogiline oleks, et see sinna käib. Ei saanud kõige hullem. Palju sai ainult.

Kas ma olen natuke hoogu sattunud või jah?
skill level Pro
average speed 53 wpm
races completed 85
Kaheksakümmend viis. Seda on ikka kuramuse palju. Ma võiksin siin anda lubadusi stiilis: kui ma 60wpm keskmiseks kiiruseks saan, jätan järele. Aga ma väga ei usu. Seda ma usun, et ma saan. Maiusu, et ma järele jätan.

Mul on liiga palju asju ja ma tahan liiga paljusid nendest kaasa võtta. Lisaks sellele on mul natuke liiga väike kott.

Mirjamil on orksi profiilis my idea of a perfect first date: Nokk kinni, saba lahti. Ja see on nii üleni naljakas tabav vaimukas hea asi, mida sinna panna. Ja siis ma räägin vahel sellest mõnele teisele inimesele, sest Mitte Keegi pole selline orksis nõulaifija, nagu mina olen ja paljud pole selle peale veel sattunud. Siis nad naeravad, nagu mina oleksin millegi vaimukaga maha saanud. Aga tegelt ei ole ju.

Bussipileti pean välja printima, elamise ära koristama. Toa ja köögi. Nende kuramuse aerosooli värkide edasi-tagasi arvutustega tegelema. Mingeid meetmeid seoses üüritähtaja lähenemisega rakendama.

Paljudel juhtudel on sellega nii, et kui sa probleemi piisavalt kaua ja usutavalt ignoreerid, siis see kaob. Suitsu küsima tulnud joodikud, kõhuvalu, valesti armumine, kohvinälg, tüütud inimesed näiteks. Maksmata üür on jällegi seda laadi probleem, mis ka kõige osavama ja kogenenuma ignoreerija kätes mitte kusagile ei kao. See võib muutuda probleemist katastroofiks, maailmalõpuks, ahastusjaõud stiilis värgiks ja paljuks muuks põnevaks ja väljakutseid esitavaks. Aga see ei kao. Kuulake, mis Murca teile ütleb. Murca teab. Murca on näinud.

Kas saab nii, et tunned ennast hästi tahetu ja ihaldusväärsena, aga samal ajal ei tunne end sellega seoses ahistatu, sissepiiratu ja kohustatuna? Võiks. See oleks just mulle. Palun mulle üks purgitäis seda.

No comments:

Post a Comment