Võibolla ma täna ei kirjutagi midagi. Ei ole nagu sellist mõtteidtäis tunnet.
Hmm... mingid mõtted mul ju praegu on. Ma mõtlen, et homme on koolpäev. Püüan mõelda, et on. Sest tegelt on aktused ja värgid. Teen homme ennast kasulikuks. Lähen raamatukokku ja loen mõned asjad ära. Ette ära. Psühhiinstituuti lähen ka, kui lõunaks seda kirja tulnud pole. Misveel? Ma olen nii näljane. Tegelt täna olen ma söönud küll. Sest Ivide juures olin. Selles mõttes, et seal olin, kus nad kõik on, aga süüa tegi Ivi. Mängisin Miiga. Mii on lahe. Võibolla, kui ma porgandit söön, pole nii vastik tunne kõhus. Võibolla, kui ma mingi hullu eneseanalüüsi läbi viin ja kõik ära aktsepteerin ja üle saan, saab ka parem. Uh, räägi mudugi mingit kõigile arusaamatut neisse mittepuutuvat isiklikku saiko-juttu. You’re overreacting. Stop it. Oi, kuidas mulle meeldib see tšikk ja tema hääl. Kate mistanüüd oligi. Nash vist. Ma avastasin, et ma olen liiga vana, et liiga noor olla. Sestvaata. Ma pole veel midagi silmatorkavat ahhetamapanevat teinud. Ja kui ma seda teen, pole see liiga noorelt. Selles mõttes, et kui ma jõuan mingi teadusavastuseni (ära naera), on see üleni normaalne. Keegi pole üleni: ta on nii noor ja mõtles sellise asja välja! Kui ma saan lauljana kuulsaks, ei tule keegi: nii andekas ja ise veel nii noor! Ma pole enam liiga noor. Tegelt mõned ahhetamapanevad variandid on mudugi. Ahh... nii noorelt alzheimeri tõbi! Naljakas. Kunagi olin ma Ahh-Niinoorelt-Rase! Jeah... head ajad. Esiteks on päris lahe see, et maiviitsi lõike teha. Teiseks on päris lahe see, et ma võtsis kaks raamatut, et enne kooli midagi kippelt neelata ja neelasingi. Ühe küll aint, aga ikkagi. See poiste psühholoogia raamat sai läbi. Nunnu oli. Mulle meeldisid need kutid, kes selle raamatu tegid. Osavad närakad, ma ütlen. Neil olid sellised kavalad nõksud, mis psühholoogidel on. Võibolla selle pärast psühholoogia ongi lahe. Et on nõksud. Paha Murca. Ei tohi õppida sellist üleni tõsist asja ja siis kasutada oma oskust teistega/endaga manipuleerimiseks.Aga ma ju tahan. Aga see on ju nii mõõ-nuus... Ei, tegelt ma väga ei manipuleeri. Ma teadlikult mõnikord natuke mõjutan ja eksperimenteerin. Mitte palju. Ja tavaliselt tunnistan pärast üles. Või jään haledalt vahele. Jamh. Seda juhtub ka. Ossakurat, kus ilm läks hukka. Külmaks nagu. Ja ma veel lootsin, et saan punase velvetkleidiga kusagile töllama minna. Niipalju siis sellest mõttest. Ma nägin selliseid pluuse, mille peale oli vikerkaarevärviliselt kirjutatud: i love boys. Tüdrukuteriiete poes. Ma mõtsin, et päris naljakas. Ma panin, eksole, selle integraalide tabeli endale siia arvuti juurde. Nii, et kui ma pilgu tõstan, siis kohe näen seda. Ja ma olen juba selle mittevaatamisel nii osavaks saanud. Peaaegu ei näegi seda enam. Idee oli selles tegelt, et ma näen seda ja siis ta jääb pähe, aga läbi kukkus see idee. Ma tegelt tean küll, kuidas nad mulle meelde jäävad. Kui ma neid kasutan. Hästi palju ülesandeid lahendan ja kogu aeg on vaja. Kaks asja, mis alati on olnud. Tõenäosusteooria ununeb ära. Ja trigonomeetria. Trigonomeetriaga on kogu aeg mingi ilge nuss. Now that its raining more than ever I know that we still have each other. You can stand under my umbrella. You can stand under my umbrella. Rihanna ka meeldib mulle praegu kuum olevast poppmuusikast. On ta ikka praegu veel kuum? Ma kah ei tea. Ükskord suht hiljuti igatahes oli. Põmst, kui kuuest tunnist unest piisab, võin ma kella üheni üleval olla. Lähtume sellest. Mulle meeldib sobivatest asjadest lähtuda ja muud julmalt ignoreerida. Teine raamat, mis ma võtsin, et kippelt läbida, on mälutreeningu kohta. Halva pealkirja ja koleda-koleda kaanekujundusega. Aga ma arvan, et kasulik. Sest tegelt ei pea iga inimene ise oma nippe asjade tegemiseks välja töötama. Teised inimesed on seda asja mingi sada aastat uurind ja katsetand ja raamatutesse toppind. Lissalt loe läbi, saa aru ja võta see, mis endale kõige paremini sobib. Nii lihtne ongi. See näiteks põhjendaks seksiõpikute ostmist ka. Et see iseleiutamine vahelt ära jätta. Mitte et mul midagi iseleiutamise vastu on. Leiutamine on lahe. See ongi kõige pikem seosusetu lõik üldse. Iseleiutamise juures on see kah, et kuni seda asja kusagil mujal näinud ei ole, saad ringi käia lolli veendumusega, et oledki millegi originaalsega hakkama saanud. Näiteks ma panin kingapaela Koidu narivoodi alla niimoodi pesunööri moodi ja selle peal on pesunäpitsad. Need puust, millel vedru on. Kingapael on vedrurõngastest läbi. See on selleks, et Koit ise oma pildid üles riputaks. Hästi armas näeb välja. Nii. Nüüd küll aitab sellest. Näh, pildikene kah. Parukas, hämar tuba, jupsiv photoshop ja odav veebikas. Ei, ma veel ei ole kiilas.
Hmm... mingid mõtted mul ju praegu on. Ma mõtlen, et homme on koolpäev. Püüan mõelda, et on. Sest tegelt on aktused ja värgid. Teen homme ennast kasulikuks. Lähen raamatukokku ja loen mõned asjad ära. Ette ära. Psühhiinstituuti lähen ka, kui lõunaks seda kirja tulnud pole. Misveel? Ma olen nii näljane. Tegelt täna olen ma söönud küll. Sest Ivide juures olin. Selles mõttes, et seal olin, kus nad kõik on, aga süüa tegi Ivi. Mängisin Miiga. Mii on lahe. Võibolla, kui ma porgandit söön, pole nii vastik tunne kõhus. Võibolla, kui ma mingi hullu eneseanalüüsi läbi viin ja kõik ära aktsepteerin ja üle saan, saab ka parem. Uh, räägi mudugi mingit kõigile arusaamatut neisse mittepuutuvat isiklikku saiko-juttu. You’re overreacting. Stop it. Oi, kuidas mulle meeldib see tšikk ja tema hääl. Kate mistanüüd oligi. Nash vist. Ma avastasin, et ma olen liiga vana, et liiga noor olla. Sestvaata. Ma pole veel midagi silmatorkavat ahhetamapanevat teinud. Ja kui ma seda teen, pole see liiga noorelt. Selles mõttes, et kui ma jõuan mingi teadusavastuseni (ära naera), on see üleni normaalne. Keegi pole üleni: ta on nii noor ja mõtles sellise asja välja! Kui ma saan lauljana kuulsaks, ei tule keegi: nii andekas ja ise veel nii noor! Ma pole enam liiga noor. Tegelt mõned ahhetamapanevad variandid on mudugi. Ahh... nii noorelt alzheimeri tõbi! Naljakas. Kunagi olin ma Ahh-Niinoorelt-Rase! Jeah... head ajad. Esiteks on päris lahe see, et maiviitsi lõike teha. Teiseks on päris lahe see, et ma võtsis kaks raamatut, et enne kooli midagi kippelt neelata ja neelasingi. Ühe küll aint, aga ikkagi. See poiste psühholoogia raamat sai läbi. Nunnu oli. Mulle meeldisid need kutid, kes selle raamatu tegid. Osavad närakad, ma ütlen. Neil olid sellised kavalad nõksud, mis psühholoogidel on. Võibolla selle pärast psühholoogia ongi lahe. Et on nõksud. Paha Murca. Ei tohi õppida sellist üleni tõsist asja ja siis kasutada oma oskust teistega/endaga manipuleerimiseks.Aga ma ju tahan. Aga see on ju nii mõõ-nuus... Ei, tegelt ma väga ei manipuleeri. Ma teadlikult mõnikord natuke mõjutan ja eksperimenteerin. Mitte palju. Ja tavaliselt tunnistan pärast üles. Või jään haledalt vahele. Jamh. Seda juhtub ka. Ossakurat, kus ilm läks hukka. Külmaks nagu. Ja ma veel lootsin, et saan punase velvetkleidiga kusagile töllama minna. Niipalju siis sellest mõttest. Ma nägin selliseid pluuse, mille peale oli vikerkaarevärviliselt kirjutatud: i love boys. Tüdrukuteriiete poes. Ma mõtsin, et päris naljakas. Ma panin, eksole, selle integraalide tabeli endale siia arvuti juurde. Nii, et kui ma pilgu tõstan, siis kohe näen seda. Ja ma olen juba selle mittevaatamisel nii osavaks saanud. Peaaegu ei näegi seda enam. Idee oli selles tegelt, et ma näen seda ja siis ta jääb pähe, aga läbi kukkus see idee. Ma tegelt tean küll, kuidas nad mulle meelde jäävad. Kui ma neid kasutan. Hästi palju ülesandeid lahendan ja kogu aeg on vaja. Kaks asja, mis alati on olnud. Tõenäosusteooria ununeb ära. Ja trigonomeetria. Trigonomeetriaga on kogu aeg mingi ilge nuss. Now that its raining more than ever I know that we still have each other. You can stand under my umbrella. You can stand under my umbrella. Rihanna ka meeldib mulle praegu kuum olevast poppmuusikast. On ta ikka praegu veel kuum? Ma kah ei tea. Ükskord suht hiljuti igatahes oli. Põmst, kui kuuest tunnist unest piisab, võin ma kella üheni üleval olla. Lähtume sellest. Mulle meeldib sobivatest asjadest lähtuda ja muud julmalt ignoreerida. Teine raamat, mis ma võtsin, et kippelt läbida, on mälutreeningu kohta. Halva pealkirja ja koleda-koleda kaanekujundusega. Aga ma arvan, et kasulik. Sest tegelt ei pea iga inimene ise oma nippe asjade tegemiseks välja töötama. Teised inimesed on seda asja mingi sada aastat uurind ja katsetand ja raamatutesse toppind. Lissalt loe läbi, saa aru ja võta see, mis endale kõige paremini sobib. Nii lihtne ongi. See näiteks põhjendaks seksiõpikute ostmist ka. Et see iseleiutamine vahelt ära jätta. Mitte et mul midagi iseleiutamise vastu on. Leiutamine on lahe. See ongi kõige pikem seosusetu lõik üldse. Iseleiutamise juures on see kah, et kuni seda asja kusagil mujal näinud ei ole, saad ringi käia lolli veendumusega, et oledki millegi originaalsega hakkama saanud. Näiteks ma panin kingapaela Koidu narivoodi alla niimoodi pesunööri moodi ja selle peal on pesunäpitsad. Need puust, millel vedru on. Kingapael on vedrurõngastest läbi. See on selleks, et Koit ise oma pildid üles riputaks. Hästi armas näeb välja. Nii. Nüüd küll aitab sellest. Näh, pildikene kah. Parukas, hämar tuba, jupsiv photoshop ja odav veebikas. Ei, ma veel ei ole kiilas.
Kurat!
ReplyDeleteNende löõikude puudumise tõttu ma ei viitsi su blogi kunagi lõpuni lugeda :(
See nagu ujub must üle.