A: miks su arvuti sellist häält teeb?
M: tal on midagi ventika vahel. Ma olen mitu korda sellega juba Ordis käinud. Siis nad on seal tolmuimejaga seda asja teinud.
A: Tolmuimejaga seda asja? Kas sa pidid neile maksma ka selle eest?
M: Ee… ei pidand vist. Kas sa pead maksma, kui sulle tolmuimejaga seda asja tehakse?
A: Ei, tavaliselt mitte
M: Hmm, võbolla sulle makstakse peale, et seda asja tolmuimejaga teha?
A: Kas me ikka räägime veel ventikate puhastamisest?
Olen Räpinas. Rolandil tuleb jälle sünna ja paras aeg jälle neid teisi tüüpe siin kah näha. Tormi kasvab. Kiiresti ja puha. Vanematekodu on turvaline koht mitte selle pärast, et seal on alati kõik hästi. (Maitea, kelle vanematekodus on koguaeg hästi.) Vaid hoopis selle pärast, et seal on alati kõik sama moodi.
Mul oli hommikul kohvikoor otsas. Siis maisaanud kohvi juua. Otsustasin, et tulen selle masinalögaga kah toime, mida koolist saab. Enamvähem tulingi… Agasiis, jõuan mina Räpinasse ja hädaldan, et mul on kohviisu ja me tegimegi kohvi. Head kohvi. Ma juba ootan hommikut, et seda uuesti teha. Ubadest koha peal jahvatatud presskannus valmistatud vahukoorega kohv. Tilgake Vana Tallinnat sisse ja julgelt chilli-šokolaadi pulbrit peale. Hullu meelne. Nii hirmus hea sai. Siis me tüdrukutega kohvitasime. St. emme ja Riinaga. Mina kirjeldasin oma miljonit lapsekasvatamisteooriat vaheldumisi nende loomkatsetega, millest ma viimasel ajal lugenud olen. Riina kirjeldas oma kornetitunde. Ta õpib kornetit. Eksole, ta võiks suvalise pilli mängimise ära õppida ja ta valis selle. Põnev.
Üritasin oma vennadele dr Horrible’i näidata ja nad tegelesid vaatamise asemel teineteise kolkimisega. Mingi vendade värk marvan.
Ma lugesin just liiga paljusid matemaatikute nalju. Need olid naljakad. Neid oli palju. Ma olen väsinud.
Roland teeb mulle kakaod.
Igatahes on Sinu blogi hirmus meeldiv lugeda ta omapärase eluläheduse ja siiruse tõttu igasuguse muu targutamise ja virisemise asemel, mida mõnele NII meeldib jahvatada. Nii see elu ju ongi!!
ReplyDelete