Iga kord, kui ma Aivi pool teleka kanal 11 peale panen, tuleb sealt Oprah. Tavaliselt räägitakse seal seksist. See paneb mind mõtlema. Kas sellelt kanalilt midagi peale Oprah ka tuleb ja kas Oprah millestki peale seksi ka rääkida tahab.
Võibolla olen ma seda juba korra maininud. See noorsootöö pole üldsegi lihtne ja kerge. Vahel on see lausa nii raske ja näkkupanev, et mul tekib tahtmine kõik lissalt persse saata. Ja ära tule siia oma jutuga, et kui see raske poleks, siis ma ei naudiks seda. Selline jutt käib heal juhul aint inimsuhete ja mata kohta. Ainult nende raskusel ja keerukusel on nauditavus juures. Kõik muu võiks olla naeruväärselt lihtne. Oleks poole toredam.
Ei maksa alahinnata terve šokolaaditahvli ärasöömise lohutavat toimet. Sobib hästi kokku enda teki sisse mässimise ja väikse ulmeka lugemisega muidugi.
Mis sa arvad, kas väikse lapsega on lihtsam rääkida surmast või seksist? Sellest, mis juhtub pärast surma või sellest, kuidas käib sündimine? Tegelikult see pole, nagu saaks valida, millest temaga rääkida. Ta tuleb suvalisel hetkel oma küsimustega ja vastused peavad olemas olema. Head küsimused on. Siirad ja otsekohesed. Ma tean küll, see laste ülistamine nende siiruse pärast on üleni tobe ja ebaoriginaalne. Ongi. Sa peaksid lihtsalt nägema, mis näoga ta seda teeb. Millise tähelepanelikkusega ta kuulab ja täpsustavaid küsimusi esitab. Oh...
Hullu meelne. Tracy Chapman ja tema laulmise sobimine minuga. Minu meeleoluga, minu koduga, selle õhkkonnaga ja kõigega. Ma enne ei teadnud. Aga siis Kärt ütles seal selle kohta midagi ja siis ma tõmbasin ja nüüd ongi. Hea. Uu... ja ma soovitasin seda ju Tiidule ja ta oli üleni: see on täpselt see. Jess. Korda läinud päev. Õhtu tegelt. Päev oli kohati päris nõme.
Ma igatsen oma perekonda. Peaks millaski minema sinna.
Võibolla olen ma seda juba korra maininud. See noorsootöö pole üldsegi lihtne ja kerge. Vahel on see lausa nii raske ja näkkupanev, et mul tekib tahtmine kõik lissalt persse saata. Ja ära tule siia oma jutuga, et kui see raske poleks, siis ma ei naudiks seda. Selline jutt käib heal juhul aint inimsuhete ja mata kohta. Ainult nende raskusel ja keerukusel on nauditavus juures. Kõik muu võiks olla naeruväärselt lihtne. Oleks poole toredam.
Ei maksa alahinnata terve šokolaaditahvli ärasöömise lohutavat toimet. Sobib hästi kokku enda teki sisse mässimise ja väikse ulmeka lugemisega muidugi.
Mis sa arvad, kas väikse lapsega on lihtsam rääkida surmast või seksist? Sellest, mis juhtub pärast surma või sellest, kuidas käib sündimine? Tegelikult see pole, nagu saaks valida, millest temaga rääkida. Ta tuleb suvalisel hetkel oma küsimustega ja vastused peavad olemas olema. Head küsimused on. Siirad ja otsekohesed. Ma tean küll, see laste ülistamine nende siiruse pärast on üleni tobe ja ebaoriginaalne. Ongi. Sa peaksid lihtsalt nägema, mis näoga ta seda teeb. Millise tähelepanelikkusega ta kuulab ja täpsustavaid küsimusi esitab. Oh...
Hullu meelne. Tracy Chapman ja tema laulmise sobimine minuga. Minu meeleoluga, minu koduga, selle õhkkonnaga ja kõigega. Ma enne ei teadnud. Aga siis Kärt ütles seal selle kohta midagi ja siis ma tõmbasin ja nüüd ongi. Hea. Uu... ja ma soovitasin seda ju Tiidule ja ta oli üleni: see on täpselt see. Jess. Korda läinud päev. Õhtu tegelt. Päev oli kohati päris nõme.
Ma igatsen oma perekonda. Peaks millaski minema sinna.
aga tule koju
ReplyDeletemeie igatseme sind ka
väikevend küsib iga päev kunas koju tuled
ja Tormi on igavesti äge
ja õunad on valmis....