Where's the Title?



Kõigepealt olid need tillukesed alustassiga tassikesed kohvi jaoks. Pisikese põhjaga ja laia äärega. Mõnes restoranis vist on veel sellised. Kodudes enam keegi nii ei tee. Kodudes juuakse suurest kruusist. Suur kruus on umbes kaks korda suurem väikesest kohvitassist. See on selline kodune asi, millel on oma lugu ja mälestused küljes. Selline tavaliselt silindrikujuline suure sangaga keraamiline nõu. Pilt on peal ja tähendab. Kuulub. Ja nüüd järsku on umbes kõik kohvijoojad hakanud ära tabama, et kruus on natuke liiga väike. Selle peale üldse ei mõtle, et kruus kohvi Juba
On topeltkohv. Hakkavad tahtma suuremat kruusi. Sest ega saisaa ju kahte kohvi järjest juua. Ega sa mingi kohvihoolik pole. Lissalt natuke suurem kruus. Nii umbes kaks korda suurem. Ja seal see läheb. Kui me nimoodi jätkame, jõuame varsti teadagi kuhu välja.

Ma arvan, et Mii ongi minu lemmik laps-keda-pildistada.

Kuidas minu väike peake töötab. Teen kuu eelarvet. Tasemete kaupa. Täiesti möödapääsmatud kulutused, nihutatavad/vaieldavad kulutused, ärajäetavad kulutused. Täiesti kindlad sissetulekud, nihkuvad/muutuvad sissetulekud, võibolla sissetulekud. Liidan neid seal. Annan mingi täpsusega hinnanguid nendele. Ja avastan, et ei tule välja. Isegi siis ei tule välja, kui kulutuste möödapääsmatus üle defineerida sobivamale tasemele ja võibolla-sissetulekuid kindlate pähe võtta. Ei tule. Vastik. See ongi see moment, kus ma lähen poodi ja lissalt ostan seda, mida mul tarvis on. Mille järele mul isu on. Igasugust eelarveldamist ignoreerides. Sest kui nigunii ei tule välja. Kui nigunii on ilge nuss kuu lõpus. Võin ju samahästi endale natukene rõõmu valmistada. Avokaadorohelise topeltkruusi osta, viirukeid varuda, lapsele mänugasja osta.

Eriti äge tumelilla vanamoodne auto, mis käib robotiks ümber.

Mõistete välja kirjutamine väikestele kaartidele on hea mõte, sest kui leida nende jaoks mingi mugav järjestus, on sealt lihtne vajalikku mõistet vajadusel leida. See on halb mõte, sest tegelikult ei ole mõisted niisugused eraldiseisvad ruudud. Nad on seotud. Ühenduses ja puha. Võibolla suurendab see kaartide süsteem mingit nurgelisust mõtlemisel. Nurgeline mõtlemine ja abstraktne algebra ei klapi väga hästi. Samal ajal on mõistete kaartidele kirjutamine mõnus ajaviide, mis on peaaegu nagu tõsine koolitöö tegemine, aga tegelt mitte. Ja see ongi ju see, mille poole me kõik pürgime.

Oi, teadmis ma just avastasin. Ma käin ringi ja mõtlen tõestusskeeme jälgides. Selles mõttes, et vanasti ma arutlesin mingite asjade üle niisama. Võtsin mingid ideed ja tippsin nende ümber ajaviiteks rahulikult ilma sihita. Moodustasin oma peas ilusaid kujundlikke lauseid. Nüüd on see kuidagi ära läinud. Ma defineerin, järeldan, eeldan, põhjendan, kontrollin, märgin ära, panen tähele. Ühte pidi ja teist pidi. Ma just defineerisin seose ‘peaaegu sama tark olemine’. Otsustasin, et on ekvivalentsiseos ja nuputasin, kellega ma peaaegu sama tark olen. Ma olen ikka nii põnev.

Jess, kohv hakkab mõjuma.

Jess, difvõrrandite kontrolltöö on alles järgmine nädal. Saan sel nädalal kõik ööd algebraga maadeldes veeta.

Kusjuures, algebra all ma mõtlen seda õppeainet ja seda matemaatika haru. See ei ole praegu kaval koodnimi mingile teisele asjale, kellega ma öösiti maadlen ja siin peenelt vihjata üritan.

Lissalt. Et te teaksite.

Sest nad vahel teevad nii kah. Noored abielupaarid hakkavad seltskonnas järsku arutlema, et neil on kodus palju koristada. Nii ammu pole koristanud. Köögis eriti. Ja vannitoas. Peaks ikka koju koristama minema. Ja ma mõtlen, et teadagi. Aganoh, ma mõtlen tegelt päris tihti, et teadagi.

Jah, sa tohid küll mulle printeri kinkida. Ma ei pane pahaks.

Comments

  1. mis su printeriga juhtus?

    ReplyDelete
  2. mul polegi kunagi printerit olnud.

    üks printerikujuline asi on, aga see on hästi hästi katkine tühi värviprinter.

    ReplyDelete

Post a Comment