Saturday, October 11, 2008

Ctrl+F: friends

Tahaks kedagi näha täna. Kutsuks ta külla ja siis vaataks mingit filmi. Keegi. Mingi sõbralaadne asi võiks olla. Lissalt niisama, tahaks mingit väheke seltsi täna õhtul. Ei leidnud kedagi. Päris mitme käest küsisin. Peaaegu isegi jääb natuke mulje, et keegi mind ei armasta.

Kaklesin täna liiga palju MSNiga. Ja Pidginiga ka. Tahtsin tervet karja pluginaid ja siis nendega uhkeldada. Ei saand. Pluginad sain, uhkeldamisest on asi veel kaugel. Umbes pooltest kontaktidest sain lahti. Läksid tõlkes kaduma. Nüüd on nii, et mingisugune hotmaili kontaktide majandamise lehekülg näitab 85 kontakti, nendest 25 on msnile teada. Ma põhimõtteliselt keeldun neid puuduolevaid käsitsi lisamast. Seega olen veetnud umbes kolm korda sama palju aega, mis mul kuluks nende käsitsi lisamisele, üritades leida viisi neid automaatselt lisada. Väga tüüpiline.

Nägin unes, et ma olin suutnud ühe õppeaine täiesti ära unustada ja juba oli sess ja juba oli vaja mingeid töid esitada ja mul pold. Nii jube. See oli veel selline informaatikute aine.
Üks teine öö nägin ma unes suudlemist ja pärast seda oli pool päeva hästi suudeldud tunne. Nii mõnus. See oli veel selline päriselt olemasoleva inimesega.

Mulle tuli praegu meelde see, kuidas varem liiga kaua üleval olles õues varsti valgeks läks. Tuli meelde nagu head mälestused tulevad. Sellise mõnusa tundega. Mul vist ikka oli hea suvi. Seda vist ikka oli, ei jäänud vahele. Vahepeal tundub, nagu oleks kuidagi märkamatult mööda läinud. Mul oli hea suvi. Aitäh.

Varem ikka juhtus, et inimesed ütlesid mulle, et ma mõtlen nagu mees. See oli kuidagi nagu kompliment. Maitea miks. Nüüd on see kuhugi kadunud. Ma tunnen ennast nii emasena. Võibolla peaks proovima maha jätta seda sihilikult endast rumala mulje jätmise kommet. Huvitav, kuidas see käib. Targutamine tõenäoliselt ei ole see. Targutamine on tüütu. Vähe rääkimine on jälle päris raske. Kuigi vähe rääkivad inimesed paistavad ka vahel päris targad. Mida ma öelda tahtsin? Mh. Läks üle. Mõtlemisviis… just. Ma mõtlen nagu naine. See häirib. Mõnikord.

Kogu mu mainekujundus läheb näiteks pühapa käiku. Lähme ühe lapse sünnale, kes Koidu rühmas on ja kõiki kutsus. Marvan, et seal on need teised vanemad ka kõik. Kuigijah, ülbe mulje jätmisega sain vist juba lastevanemate koosolekul hakkama. Väga sujuvalt.


Hmm… külmkapi ees on taburet ja kõik juust on ära söödud. Kahtlane.

No comments:

Post a Comment