tEIsipäev

Pointi selgitamise point. Selleks, et mingit kahe inimese vahelist pointi selgitada, mingit suhtlemises esinevat nähtust kirjeldada, on mitu võtet. Nendele kahele inimesele võib omistada nimed. Siis on pointi ees mingi sissejuhatus. Eelduste paika panemine. Olgu meil Kati ja Mati... Oletame, et mingid Triin ja Annika... Sellega on muidugi see, et nimedel on ju sugu sisse kirjutatud. Ja mõne pointi puhul on just oluline see, et sugu pole oluline. Kui on näiteks iseäranis üldine point ja lugejal võib muidu jääda mulje, et point käib just eri soost või just ühest soost inimeste kohta. Ja isegi kui on tegemist pointiga, mis käib just nimelt eri soost inimeste kohta, võivad rollid mõnikord mõlemat pidi olla. Teine asi on vanusega. Erinevate põlvkondade erinevad nimemoed. Hilda ja Lembit on hetkel tõenäoliselt vanemad kui Ken ja Catliin. Nimede vältimise mõttes võiks omistada kahele pointi illustreerivale inimesele nimed Isik A ja Isik B. Mis on päris nõme, minumeelest. Läheb liiga hulluks ära. Jälgida on raske. Siis on meil ju ilusad pöörded olemas. Mina ja sina. Mina ja tema. Sina ja tema. Meie ja teie... Tema ja temake on mudugi liiale minek juba. Igatahes. Mis ma näiteks nõustamise loengus tähele panin (lisaks sellele, et mingid tšikid täiesti kuulatavas loengus hoopis kosmeetika tellimisega tegelesid), et küsimusi esitavad tudengid kasutavad erinevalt nõustaja-kliendi vahelise suhte kirjeldamises pöördeid. Eriti popp on endast rääkides kasutada teist pööret. Siis on see variant, et mina - nõustaja, tema - patsient. Ja vastupidi. Võiet mina - patsient, õppejõud - nõustaja. Huvitav, kas me saaksime siit mingeid põhjapanevaid järeldusi teha. Mudugi saame. Igalt poolt saab midagi järeldada. Mõned tudengid tunnevad ennast nõustamis-abistajatena, mõned teised nõustamis-abivajajana. Kuigi tegelikult oskavad muidugi umbes kõik inimesed asjadele mõlema osapoole mätta otsast vaadata. Sellest rääkima hakates peab ikka ühe mätta valima. Põhjapanevad järeldused tulevad mätta valikust. Valitud mättast. Valituks osutunud mättast.

Koidul on laulmise periood. Vedeleb voodi peal ja laulab mingeid oma väljamõeldud laule. Mingi oma väljamõeldud viisiga. Robotilaul, Autolaul, Tormilaul, Sõidulaul. Nii armas minumeelest.

Nakkusohtlik kurvameelsus.

Iseseisva elu jutt. Ümbrikusüsteem töötab. Tark perenaine oskab kuu alguses teatavaid hilisemaid kulutusi ette näha ja võtab vastava rahasumma koos väikse varuga kuu alguses pangast välja. Asetab selle markeeritud ümbrikuga kuskile kindlasse kohta. Kuu lõpu poole tulevad mõned hilinenud arved ja siis on sealt hea võtta. Ja see töötabki. Teine nipp on raha lissalt kõrvale panna ja üritada see ära unustada. Siis on nii hea seda leida.

Ma lähen panen blondeerija endale pähe.

Brr... see elab mul peas. Võibolla tulevad öö poole mingid pildimaterjalid ka. Nii ammu pole ise blondeerind. Minesatea, mis välja tuleb. Oranžini tõenäoliselt enne esmaspäeva ei jõua. Raha tahavad nad ju juuksevärvide eest. Aga tegelt ongi ühe soengumuutuse hästi pikalt tegemine lahe. Sest siis saab vahepealsete variantidega ka ringi käia.

Öö broneeritud. Kui ma hommikul sulle mõõtuvatest hulkadest mitut asja seletada oskan, läheb tänane õnnestunud ööna kirja.

Magamine ongi nõrkadele. Rehab is for quitters. Ja veel mingi terve kari tabavaid ütlemisi.