15 aastat kellasepaga ühes majapidamises on mulle mõjunud. Mul ei ole köögis seinakella ja see häirib mind. Mul on toas seinakell ja see on hirmus hea. Ma istun näiteks arvuti taga ja vaatan üle õla seinakella poole. Kuigi, vaata, arvutil on ka kell. See, kuidas ma aega planeerin ja seda tajun on tihedalt seotud osutitega kella välimusega. Ja ma otsustasin, et need hiinlased või kesiganes, kes mõtlesid välja need ühe AA patareiga töötavad kerged koledad plastmassist kellasisud, olid ühed osavad küll. Sest mul on just siuke seinakell, mille sees on see must plastmassikäkk. Mu kell on õige. Kas just sekundi pealt, aga ta vähemalt ei käi pidevalt ette või taha. Hoiab tempot. Mis on ühe ajanäitaja juures üks kuramuse oluline asi ju. Näe, ma jõudsin sinnasamma tagasi, kus ma juba ükspäev käisin. Tempo juurde. Šeff.
Inimesed üldiselt pole mingid kirikuskäijad ja pühapäev on tavaliselt samasugune puhkepäev kui laupäev. Ikkagi tundub, et selles päevas võiks midagi eriti püha olla. Näiteks tundub süüdistus: "sa helistad mulle Pühapäeva hommikul ja ajad mu üles!" Palju suurem asi kui sama asi laupäevahommiku kohta kõlaks.
Ma panin linnusööki akna peale rippuma. Mite selle pärast, et ma peaksin ennast nii jubetähtsaks looduse üle valitsejaks ja tahaksin hakata vastu looduslikule valikule ja päästa kõik selle linna nälgivad tibulinnukesed koledast külmast surmast. Mulle lissalt meeldib, kui minust väiksemad ja vähe rumalamad eluvormid minust ohutus aga vaadeldavas kauguses oma asju ajavad. Eriti siis, kui nad sinna juurde nunnud on. Sellised tillukesed ja sulgedega. Mudugi pole ühtki neist siia veel tulnud. Võibolla on natu halb linnumaja. Kellukese pudelist tehtud. Võibolla on kõik linnukesed juba surnd. Või nad kardavad naabrikassi. Ma kardaks ka, kui ma linnuke oleksin. Naabrikass on hästi suur ja vana. Selline takune lahe ülbik. Ta vahepeal kakleb ühe noorema kutiga siin maja ees. Pärast karvatutid lendlevad tuule käes. Vana kassi omad mudugi. Noored kassid oluliselt ei hargne.
See kõlab nüüd eriti tobedalt. Tiit on mu inspiratsiooniallikas. Juba piisavalt tihti on juhtunud seda, et me räägime millestki ja mul tulevad selle käigus sitaks head mõtted pähe. Sellised päriselt teostatavad ideed, mida ma olin küll hakanud otsima, aga polnud veel leidnud. Ja päris tihti on nii kah, et ma olen umbes miljonile inimesele mingit oma teooriat rääkinud ja nad pole aru saanud ja kui ma Tiidule räägin, siis tema saab aru. Päris äge. Sest võiks ju kahtlustada, et mõistmine paraneb ajaga. Umbes et kui oled kellegagi koguag ninapidi koos, siis ongi varsti mingi hull teineteisemõistmine olemas. Ma pole Tiiduga ninapidi koos koguaeg. Mul on muudki teha, kui koguaeg kellegagi ninapidi koos olla. (Võinoh, ma eelistan nii arvata.) Aga üksikud hästi inspireerivad vestlused temaga on küll sitaks lahe.
Koit on tootearendaja. Teeb klotsidest mingi ägeda auto valmis ja siis hakkab seda täiustama. Otsustab mingi koha ümber teha ja harutab natuke kuskilt otsast lahti. Vahepeal tuleb minu käest küsima, kuidas seda teha. Mõnikord saab kogu oma loomingu peale kurjaks ja karjub selle suunas. Ja mudugi on kõik ta ehitised sümmeetrilised. Aga see ongi vist mingi laste värk.
Umbestäpselt 500 krooni, mida ma kunagi tagasi ei pea maksma, päästaks mu praegu. Nädala pärast on juba palgapäev ja siis on juba kõik oki-tokisti. Ootamatud väljaminekud ei roki. Muidu on napilt-napilt kroonipealt ja päevapealt välja tulemine päris lahe. Distsiplineeriv üleni.
Kui mul enne oli hinge kinni hoidmise ja sellest läbi jooksmise tunne, siis nüüd on köiel kõndimise tunne. Kolm varianti. Ma kas kõnningi lõpuni, mõlemale poole kukkumist vältides või ma kukun ühele poole ja huvitav, kummale. Võibolla selle pärast ma polegi kukkunud, et ma ei suuda poolt valida.
Mina olengi metafoorigeneraator.
Mis keeleõppesse puutub, otsustasin ma hoopistükkis saksa keelega edasi tegelda. Mitte veel mingeid teisi keeli juurde võtta. Sest tegelt olen ma saksa keelt õppinud, tuleks ennast lissalt uuesti kokku võtta ja ongi keeleoskus tagasi. Mingeid saksakeelselt kirjutatud raamatuid võiks näiteks lugema hakata. Sakslased on ju head kirjanikud? Igast soovitused on hästi teretulnud. Mudu ma võtan mingi suvalise lissalt ja siis on teadagi.
Comments
Post a Comment