ni haige

Ma pole terve igaviku oma tervisliku seisundi pärast ahastanud. Ei ole ju? See pole kaugeltki mitte selle pärast, et ma tahaksin oma lugejaid säästa tüütutest asjadest, mis neisse üldse ei puutu. Noh, kui ma seda tahaksin, peaksin umbes pooled asjad kirjutamata jätma. Tegelikult ju. Milleni ma jõuda tahtsin, ma olen haige. Sõitsin rattaga hommikukülmaga mantlihõlmad lehvimas, käisin vihma käes maika väel prügi välja viimas. Kindlasti tegin veel midagi meeletut. Meeletut. Igatahes, nüüd on kurk valus, ninas on mitu erinevat vastikut tunnet ja pea paistab olevat kaalus juurde võtnud. Õõh. See on päris vastik. Tegin täna hommikul ikkagi vahelduseks hoopis kohvi. Ma avastasin, et sidrunitee joomine kuidagi süvendab seda haigeolemise tunnet. Mul tuleb lissalt hästi osavalt teeselda, et ma tegelt polegi haige ja siis ühel hetkel ongi nii. Kusjuures, see kehtib paljude asjade kohta. Näiteks võib piisavalt pikalt teeselda, et oled normaalne ja see hakkabki varsti külge. Või käitud kogu aeg, nagu kõik oleks hästi ja korras ja varsti ongi. Nipp on mudugi selles, et käituma ei pea ainult teistele, endale on ka vaja. Siis töötab. Teiste ees rõõmurull olla ja siis nurga taha nutma minna ei ole see strateegia. See on üks teine.

Ma ostsin endale liiga suure maika. See nägi väike välja. Ma olin peaaegu kindel, et nad olid kõik väiksed ja pidasin seda üheks põhjuseks, miks nad nii odavalt müügis olid. See on nii ilus roheline. Muidu on mul mõningane tõrge pärispoest asjade ostmisega. Eriti soodukate ajal. Sest siis on varsti kõik kohad täis inimesi, kellel on samasugused riided. Ja liiga tihti on need inimesed samal ajal üleni soodukalt-ostetud-riiete inimesed. Panustame sellele, et mina kannan oma maikasid paremini välja. Mida iganes see ka tähendab.

Eila käisin Margiti pool. Seal oli palju selliseid inimesi, keda ma varem ei teadnud. Koit pidas ennast imekaunilt ülal ja ma sain autoga koju ja muffineid kaasa. Edukas.

Appi. Ma teen seda jälle. Ma näen ennast seda tegemas ja ma teen seda ikka. Kuigi ma olen varemgi nii teinud ja saanud aru, et niimoodi teha on vale. Paha. Ebaõige ja rumal. Ja ma ei saa kuidagi lõpetada. Nii jube. Kusjuures, õppimisest räägin. Mitte mingist põnevast intiimsest asjast. Ma peaksin ennast kokku võtma. Muidu juhtub maiteamis. Ja ma tegelikult eelistaksin igasuguseid maiteamis’e vältida. Ei, päriselt ka.

Emme tuleb vist täna siia. Parima asjade käigu korral saan ma endale ühe nädalasisese vaba õhtu ja hommikuks küpsiseid. Ja lisaboonusena lisakinnitust oma lapse toreduse kohta. Vanemad omandavad mingi hoopis teise mõtte, kui ise oma lapsed oled saanud. Sa teinekord proovi, küll sa siis näed. Ja ma mõtlen nagu lisaks sellele, et nad tulevad last hoidma. Hoopis teistmoodi paljurohkem.

And I see your true colors that’s why I love you. Ära kunagi kuula järjest üle kahe Phil Collinsi ballaadi. Parem mitte. Sest see viib igasuguste asjadeni. Ja seda me ju ei taha, eksole? Ühe võib. Üks on selline peaaegu nagu värskendav isegi mõnikord.

Vaata, nagu suurtel rahakatel staaridel on eratreener, kes jälgib nende treeningukava. Suskib neid tagant, teab täpselt hetkeseisu ja reguleerib nende keha treenitust niimoodi professionaalselt. Mul oleks kah siukest vaja. Aga mitte trenni koha pealt vaid õppimise. Keegi võiks mind torkida, et ma õpiksin. Aga mitte niimoodi, et ma üldse enam teisi asju teha ei saa. Ikka niimoodi personaalselt lähenedes. Minu kui multifunktsionaalse enesepiinaja isiklikest vajadustest lähtuvalt.

Tuleb muuhulgas välja, et ma pean õppima luiskama. Mul on noad nürid, teritajat pole ja Miki lubas mulle luisu anda. Mitte tulla minupoole mu nuge teritama. Noh, tegelikult, iseseisev üksik naisterahvas peakski saama ise oma majapidamisega hakkama. Ja luisata oskamine võib osutuda päris kasulikuks omaduseks. Võiks lausa väita, et luisata mitte oskav naine on üks abitu olevus. Ta peaks otsekohe lõpetama endale ja kogu maailmale valetamise nagu ta saaks üksinda hakkama ja mõne abivalmi tugeva mehe kaitsvasse embusesse sööstma. Võisiis, noh, luiskama õppima. Võisiis mõlemat. Jamh. See töötab ka.

Mul on liiga palju eestikeelset ‘alternatiivset’ muusikat.


Nii. Hommikuaeg otsas. Aeg asjalikustuda.