Koit: "Kas sa tead... hommikul, kui sa kiiresti ei tee, tuleb öö." See on see, kui hästi kaua kohmitsed minema hakkamisega ja vara läheb pimedaks.
Ma tegin eile sellist külalisteõhtut. Lasin külalised uksest sisse, tegin neile süüa ja me mängisime. Pärast tuli neid veel ja igast lapsi viidi ja toodi. Päris änksa oli. Mitu korda oli täiesti absurdselt naljakas. Lapsi oli midugi rohkem kui siia mahub. Siia mahub umbes pool last. Ma olin pärast nii väsinud. Koit ka. Millegipärast on asjad kuidagi nii sätitud, et väsinud suur inimene tahab rahulikult üksi pahurdada ja väsinud väike inimene tahab hüpata joosta karjuda ronida. Seda viimast just eriti pahurate suurte inimeste peal.
Arva ära, kui palju on minu motiveeritusest ja entusiasmist, mis mul võibolla semestri alguses olla võis, praegu alles.
Ma mõtsin, et päris huvitav on see, kuidas nii paljudele inimestele on küll armastus ja lähedaste heaolu ja turvalisus hirmus tähtsad, aga kui midagi juhtub, arvutatakse ikkagi kõik kroonideks ümber. Või töötundideks. Ja kuigi nii paljud inimesed on nii andestavad ja leppivad, nii võimelised unustama armsate möödalaskmisi, asjasse puutuvad rahasummad ei kipu sugugi ununema.
Koit ärkab, sööb oma jõulukalendrist šokolaadi ja ronib minu voodisse magama. Ja on nii pisike ja armas minu suure teki ja padja kõrval. Noh ja siis ta on ju mudugi sinna juurde eriti nunnult unine ja kaisusoe. Üldse ei tahaks teda uuesti üles ajada. Mul on veel aega. Ta võib hommikust kodus ka süüa. Küll ma jõuan kooli natuke hiljem minema hakates ka.
Ma lugesin eile, eksole, hirmus palju roppe anekdoote. Siuksi lühikesi. Nad said salvestatud kuskile sellesse mälu ossa, kust ma neid otse kätte ei saa. Kui miski kuidagi seostub, siis tulevad. Eriti nilbed labased ühe- ja kahemõttelised ainult ingliskeeles töötavad pisikesed killud. Väga küps. Arukas üleni. Eakohane.
Q. Why does a penis have a hole in the end?
A. So men can be open minded.
Mis värk on Britney uute lauludega? Miks nad mulle meeldivad? See ei ole laulja hääle pärast. Seal umbes polegi laulja häält, kõik on eriti metalseks keeratud, sellist häält oskavad masinad ka teha. Meloodia? Mh. Meloodiat seal ka pole. Rütm ilmselt. Mis muusikastiil see on? Võinoh, ma tean, Britney on pop. Aga mis päris-muusikastiili rütme ja värke ta kasutab nüüd? Neil on ju nende asjade kohta eraldi sõnad ja mõned inimesed oskavad neil vahet teha. Ma tean küll.
Mul pole millestki kirjutada.
Aga mulle hullult meeldib, kuidas inimesed hakkavad mulle ilusa(ma)d tunduma, kui ma hakkan neist aru saama ja nendega rohkem läbi käima. Lissalt. Võõrad inimesed on tihti kas tavalised või mõnikord isegi mitteilusad. Aga kui ma neid tundma õpin, saan aru, kui ilusad nad tegelt on. Mis mudugi tähendab, et kõik mu sõbrad on ilusad. Mina olengi see, kellel on ilusad sõbrad.
Aaah. Mul on täna seesamunegi. Ennekontrolltööd harjutustund. Selle õppejõuga, keda ma eelistan vältida. Ja ma pean sinna ikka minema, sest mul on vaja. Ja ma ikkagi ei taha. Lähen vastu tahtmist. Neljapa ma näiteks üleni tahtsin algebrasse minna ja siis tuli välja, et ei toimugi.
Mingid haiged värdjad panevad oma auto mootori maja ees käima ja siis teevad auto kõrval suitsu või vahivad vareseid. Mitte natuke aega vaid päris pikalt. Ja seda seisva auto mootorist tulevat rõvedat haisu immitseb mulle akna vahelt tuppa. Mul on hommikul eriti tundlik nina ja see hais ajab mu südame nii pahaks.
Pisikesed prantsuskeelsed tüdrukud laulmas mingeid nunnusid asju, millest ma aru ei saa.
Südametega doonoritass, mille eest mina verd ei jooksnud.
Šokolaadikreemiga sai ja piim.
Taaskasutuskeskusest toodud klaasid, mille peal on triibuliste pükstega Miki-Hiir.
Minu miniseelik on neljaaastasele lapsele paras ja ulatub talle põlvedeni.
Tumeroheline pikk eest nööbitav kampsun, mis on mulle liiga suur.
Elav kujutlusvõime ja külmavärinad.
Comments
Post a Comment