slightly mad

See oli vist eile hommikul. Umbes nagu oleks hästi oluline, et ma märgiksin ära hetke, kui mul mingi mõte tuli. Oli hommik ja ma tegin endale kohvi. Kuidagi juhtus nii, et vesi kees enne ära, kui ma tassidega valmis sain. Aga see natuke aega tagasi keenud vesi ei ole kohvile nii hea kui just keema läinud vesi. Lülitasin kannu uuesti sisse ja see klõpsatas uuesti välja. Sest vesi on juba piisavalt kuum talle. Hästi häiriv, sest ma ju tean, et see vesi ei ole enam keev-kuum. Kohe tuli meelde Räpinas olev kann, mis on veel vanem kui minu oma. Sellel on kah siuke komme liiga vara seda lõpuklõpsu teha. Ja kuna ma selline räpane loomake olen ja koguaeg aint ühes suunas mõtlen, hakkasin kohe arutlema, kas siin saaks näha mingit sarnasust meestega. On ju olemas mingi selline omadus mõnedel, et liiga vara läheb lahti. Kuni selleni, et noored mehed on nagu vanad veekeetjad. Esitlesin oma teooriat koolikaaslastele ja seal see läks. ”Oh, kallis, sa oled nagu mu vana veekeetja.” ”Siis sa tead, miks su tüdruk sind Phillipsiks kutsub.” Ja nõnda edasi.

Kellelegi ei meeldi Dagö. Kõigil on mingi häda sellega. Erinevad hädad sellega. Kellele ei meeldi kogu see moraalilugemine, kellele mingi asi kõige selle kõlas või selle populaarsus. Heaküll. Ennegi kontserditel üksinda käinud.

Oled tüdinud rahulikust unest ja elurõõmsatest päevadest? Tahaksid väikest vürtsi ja meeletust oma ellu? Proovi meie Uut Täiustatud ja Järeleproovitud retsepti:
Võta isiklikult. Võta südamesse. Hinge. Lase sel ennast närida. Mõtle uuesti läbi. Ja siis veel paar korda. Jutusta korduvalt ümber. Tee üldistusi. Tee liialdusi. Süüdista.

Eeh. Mul pole üldse raha. See pole üldse lahe.

Oletame, et on mingi selline ettemääratus armastuses vedamise kohta. Kas veab või ei vea. Vaata, vahel tuuakse niisugune idee sisse mingites kaardi- ja õnnemängudes. ”Kellel kaardimängus ei vea, sellel veab armastuses.” Niisiis. Oletame, et kuskil on iga inimese või iga inimese iga eluperioodi kohta ära otsustatud, kas tal veab armastuses või ei vea. Sõltumata sellest, mida ta ise ette võtab. Noh, aga kui me nüüd võtame ühe oletatava kuti, kelle puhul on kindel, et kohe üldse ei vea. Mitte üheski asjas, millel on vähimatki pistmist armastusega. Kuidas see siis välja näeb? Milline võiks olla selle inimese igapäevaelu, kelle kohta on täiesti kindel, et misiganes ka ei juhtuks, armastuses tal ei vea. Kas see on siis nii ka, et ta vibraatori patareid saavad alati valel hetkel tühjaks? Sest see oleks just siuke asi, mis võiks olla mingis sellises imelikus maailmas, kus on olemas absoluutne ettemääratus ja täielikud äärmuslikud mittevedamised. Mõnes populaarses mustas komöödias. Pehmete kaantega odavas romaanis.

Läki, kamraadid, kesvamärjukest rüüpama! Alles ma käisin linnas lällamas. Nüüd tahaks jälle. Mingi värk. A mai saa, sest mul on kõik vähegi oluline juba pikemat aega tegemata ja ma pean tegema. Pluss see üksikvanem olemine. Pluss see rahalage olemine.

Ei. Sest olen liiga noor ma veel.
Ei. Sest käimata on koolitee.

Sirla rääkis mulle sellest ja ma olen täna selle taga nuputanud. See on lahe. Tahtmiste listimine ja siis nende saavutamine on lahe.