Monday, April 06, 2009

tatša-tatša-tatš-mi


It only leads to trouble
And seat wetting


Täna jäin jälle ühest hambast ilma. Ei võidelnud elu ja surma peale (kuigi ka selline ettepanek tehti), käisin lissalt hambaarsti juures. Tarkusehambad, lollakad, tulevad valuga ja siis lähvad veel katki ka kohe. Seoses selle sikutamise ja hamba võrra vaesemaks jäämisega olen täna toiduks tarvitanud aint jogurtit ja kohvi. Mhmh. Veritseva haava peale võib ikka kuuma kohvi lasta, ma ju ei tunne, et midagi valesti oleks. (Geenius, endal on pool suud tuim, mudugi sai tunne. Sai tunneks ka poole oma põse äranärimises midagi valesti olevat.) Igatahes, vähene toit on mingi siukse ebamaise särtsu sisse teinud. Tuul ja päike ka mudugi. Üleni vahva on olla. Hopp-sah-saa. Kõik on kudagi mingil tobedal kombel reemustav. Ka halvad asjad. Hea vaheldus.

Tee selgeks, kus on su piirid. Ja siis ära tee neist väljagi.
Tee selgeks, kus on teiste piirid. Ja siis ütle neile seda.
Rohan Candappa ”Väike stressi käsiraamat”

Mis teha untsus suhetega? Noh, seal on see teesklemise variant. Saab teeselda, et ei ole untsus ja saab teeselda, et üldse suhet pole. Ja siis on veel suskimise variant. Saab suskida. Rohkem untsu ajada, torkida, ässitada, urgitseda. Hirmus vahva. Üks mu haigetest hobidest. Oot... mida ma näen? Kas seal on publikus üks käsi püsti? No küsi-küsi... Mh? Korda teha, mismõttes? Sa tahad öelda, et ma peaksin püüdma suskimise asemel untsus suhet korda teha. Ei, tupsud, ei-ei. Rumal lapsuke. Isegi mina pole nii naiivne. Need asjad ei käi nii. Kuidas te siis ei tea, kus te elanud olete. Maailm on üks teistmoodi koht. Pealegi on suskimine poole lõbusam. Omab teatavat ohtlikku varjundit.
Ei, tegelt. Mõne suhtega ma tegelt ka näen vaeva ja teen värke, mis minu võimuses, et üleni hulluks ei läheks. Lissalt. Mitte kõigiga. Võibolla puutub siin kuidagi koostööhuvi asjasse.

I've tasted blood and I want more

Täna tulid minu väikesesse tuppa neli suurt kasvu meest. Ähkisid puhkisid ja higistasid siin mõnda aega. Visiitkaardi jätsid laua peale. Nüüd on mul toanurgas klaver, mis nii täpselt napilt siia ära mahtus, et lausa imeline. Nüüd ma aegajalt heidan pilgu sinnapoole ja ohkan õndsalt. Nii hea nii hea. Pärastpoole hakkan teda katsuma. Polegi neil naabritel vaja magada igal öösel.

Fantastiline.

See oli naljakas. Pidin natuke lauda nihutama, et klaver mööda mahuks. Laud on ühest kohast kruviga riiuli küljes kinni, et ta ei väriseks kirjutamise ajal. Võtsin akutrelli ja ehmatasin ühe mehe poolsurnuks. Ta nii tahtis mult tööriista käest ära võtta ja minu asemel seda ühte väikest kruvi lahti võtta. Päris jube jah. Blondid liiga lühikese kleidiga tüdrukud ei keera kruvisid. Hoidku selle eest.

Arva ära, kas Koit lahutab oma meelt klaveritooli üles ja alla keerutades.

Appi kui näljane ma olen.

No comments:

Post a Comment

There was an error in this gadget